Mõisted
- eskiis – joonis, mis tehakse ilma joonlaua ja sirklita, kuid kõikide joonestamisnormide kohaselt, skits
Tootest jooniste tegemine
Toote kavandamise ja valmistamise ajal tuleb sellest teha mitu joonist (eskiis, skeem, tehniline joonis, kolmemõõtmeline kujutis, CAD). Ideede genereerimise käigus on otstarbekas teha küllaltki lihtsaid eskiise, mis annaksid igast lahendusest esmase ülevaate.
Kui parim lahendus on valitud, tuleks sellest teha ka täpsemad joonised. Tihti on vaja eraldi jooniseid nt ka toote mingist detailist, ühenduskohast vms, mis üldjoonisel võivad segaseks jääda.
Ideede genereerimise ajal on mõttekas teha vaba käega tehtud jooniseid ehk ...
- skeeme.
- eskiise.
- kolmemõõtmelisi kujutisi.
Tootmiseks on vaja tootest teha korralikud ...
- skeemid.
- skitsid.
- tehnilised joonised.
Keerulisematest detailidest tuleb tihti teha ka ...
- mõnest kohast suurendav joonis.
- täpsemad joonised mingist detailist.
- joonis altvaates.
Elektriskeemi kujutamine
Elektriskeemide joonistamiseks ja nendest arusaamiseks on üle maailma kasutusel hulk tingmärke, mille tähendust kõik insenerid, elektrikud jt üheti mõistavad. Neid käsitsi joonistades kulub küllaltki palju aega. Joonestamistarkvara võimaldab aga kõik sümbolid väga lihtsalt ka kõige keerulisematele joonistele kanda.
Küsimused
- Milliseid skeemil kujutatud elektroonikakomponente oskad nimetada (vt 3. lisa)?

Tehnilised joonised
Korrektsed joonised võimaldavad jagada toote infot töörühma liikmete vahel ja ka projektivälistele isikutele. Kuna tehnilised joonised tehakse vastavalt kokkulepitud nõuetele, mõistavad kõik insenerid neid ühtemoodi.
Joonised tehakse alati paraja suurusega paberile, arvestada tuleb sellega, et kujutiste, mõõtmete ja tekstiga peaks paberist olema hõivatud vähemalt 60%. Kogu tekst kirjutatakse normkirjas, mille suuruseks on suurtähtede kõrgus millimeetrites. Levinumad kirjasuurused on nt 5, 7 ja 10. Joonestades tuleks lähtuda põhimõttest, et vaateid, informatsiooni, mõõtmeid jms peaks olema minimaalselt, kuid siiski nii palju, et eseme kuju ja kõik mõõtmed oleks näidatud.
Igast esemest on võimalik teha 6 vaadet: eest, vasakult, paremalt, pealt, alt ja tagant. Enamasti aga neid nii palju vaja pole, esemest ülevaate saamiseks piisab kolmest vaatest: eest, pealt ja ühelt küljelt. Mõõtmed märgitakse joonisele mõõtjoonte abil, mis tõmmatakse mõõdetava lõigu suhtes alati paralleelselt. Võimalikult mõõtjoone keskele kirjutatakse mõõtarv.
Millised vaated on sellest esemest tehtud?
- Eest
- Ülevalt
- Vasakult
- Paremalt
- Kolmemõõtmeline vaade
Kas neist vaadetest piisab, et esemest täielikult aru saada?
- Jah
- Ei

Küsimused
- Kas joonis on tehtud sobiva suurusega paberile? Põhjenda oma vastust.
Näpunäiteid projekti tegemiseks
Milliseid jooniseid tootest teha?
- Iga lahenduse kohta tuleb teha vähemalt üks lihtne eskiis. Olenevalt tootest võib neid teha ka rohkem.
- Kui parim lahendus on välja valitud, tuleb sellest teha tehniline joonis, kuhu tuleb kindlasti märkida ka mõõtmed.
- Kui toode koosneb mitmest osast, võib olla kasulik teha eraldi joonised ka selle detailidest.
- Lähtuda tuleb põhimõttest, et joonistelt peab toote kohta saama kogu vajaliku info, sh mõõdud.