TRÜKISED KUI AJALOOALLIKAD

Kuula peatükki:

Kõik kirjalikud allikad ei ole käsitsi kirjutatud. Väga paljud on hoopis trükitud. Erinevaid trükikunsti[mõiste: Trükikunst – masinate abil tekstide ja piltide paberile kandmine] näiteid teame nii mesopotaamlaste, hiinlaste kui egiptlaste ammusest ajaloost. Euroopa trükikunsti leiutajaks peetakse Johannes Gutenbergi, kes elas 15. sajandil ehk rohkem kui 500 aastat tagasi.

ABISTAVAD SÕNASELETUSED

Trükikunst – masinate abil tekstide ja piltide paberile kandmine

Trükipress – masin, mis kannab värvi trükivormilt paberile nii, et sellele tekib jäljend.

Just selline oli Gutenbergi press. Uuri pilti ja nuputa, kuidas seda kasutati.
Trükivormi laoti kõik sõnad tähthaaval ritta. See oli vastutus­rikas töö ja võttis kaua aega.

Tema leiutatud trükipress[mõiste: Trükipress – masin, mis kannab värvi trükivormilt paberile nii, et sellele tekib jäljend.] ja selle edasiarendused tegid kirjasõna leviku oluliselt kiiremaks. Nüüd sai igasugustest kirja pandud mõtetest lühikese ajaga sadu eksemplare valmistada. Ka lugemine muutus üha populaarsemaks.

Trükisõna tekkimine mõjutas põhjalikult ka usku ehk religiooni[mõiste: Religioon ehk usk – inimeste arusaam sellest, kuidas maailm on tekkinud, missugused jõud seda juhivad, kuidas inimesed peaks siin elama ja mis neist pärast surma saab.]. Kuni 15. sajandini oli Euroopa katoliiklik ja tunnistas usuasjades Rooma paavsti ülemvõimu, kuid nüüd hakkasid uued ideed jõudma ka usuellu. Legendi järgi naelutas preester Martin Luther Saksamaal Wittenbergi kiriku uksele oma 95 teesi ehk seisukohta selle kohta, kuidas kristlik usk tema arvates peaks toimima. Näiteks leidis ta, et Rooma paavstil ei peaks nii palju võimu olema. Nende ideede tuules kerkis Euroopas esile mitu uut varianti kristlusest. Martin Lutheri õpetuse järgijaid hakati kutsuma luterlasteks. Oma versiooni kristlusest lõid ka teised, näiteks baptistid ja kalvinistid. Neid uuendajaid ühendas usk sellesse, et inimese ja jumala suhteid ei pea paavst ega tema võimukandjad vahendama. Selle asemel võib igaüks jumalasõna ehk piibli lugemise kaudu jumalale läheneda. Usu muutmist ehk reformimist nimetatakse reformatsiooniks[mõiste: Reformatsioon ehk usu­­puhastus – kristlust muutnud rahvaliikumine, mis algas Euroopas 16. sajandil.].

Trükisõna on ka Eesti ajalugu tugevalt mõjutanud. 19. sajandi keskpaiku ehk umbes 150 aastat tagasi hakkasid inimesed ajalehtedes avaldama mõtteid, mis olid seotud eesti rahvaga. Õigupoolest toona me end veel nii ei kutsunud. Pigem ütlesime endi kohta lihtsalt maarahvas[mõiste: Maarahvas – sõna, mida Eesti aladel elanud eesti keelt rääkinud inimesed enda kohta kasutasid enne seda, kui 19. sajandi keskpaiku hakkas laiemalt levima termin „eestlane”.], et eristada end mõisnikest ja linnarahvast, kes rääkisid enamasti saksa keeles. Maarahvas oli harjunud tegema maatöid ja arutlema vaid nende küsimuste üle, mida igapäevatoimetuste juures oli tarvis. Siis aga kerkisid esile inimesed, kes julgustasid eesti keeles kõnelevat maarahvast arutlema ka selle üle, kes nad ikkagi õigupoolest on. Aastatega läksid need mõtted aina julgemaks ja tagantjärele kutsumegi seda aega rahvuslikuks ärkamisajaks[mõiste: Rahvuslik ärkamine – inim­rühma tunnetus, et nad moodustavad omaette rahvuse.]. See tähendab, et inimesed olid üha enam seda meelt, et maarahvas on omamoodi väärtuslik kogukond. Mõisteti ka, et maarahval on oma ainulaadne kultuur ja keel, mida ei tohi häbeneda, vaid mida peaks edasi kandma. Nende mõtete tuules korraldati 1869. aastal Tartus eestlaste esimene suur laulupidu.

ABISTAVAD SÕNASELETUSED

Religioon ehk usk – inimeste arusaam sellest, kuidas maailm on tekkinud, missugused jõud seda juhivad, kuidas inimesed peaks siin elama ja mis neist pärast surma saab.

Reformatsioon ehk usu­­puhastus – kristlust muutnud rahvaliikumine, mis algas Euroopas 16. sajandil.

Maarahvas – sõna, mida Eesti aladel elanud eesti keelt rääkinud inimesed enda kohta kasutasid enne seda, kui 19. sajandi keskpaiku hakkas laiemalt levima termin „eestlane”.

Rahvuslik ärkamine – inim­rühma tunnetus, et nad moodustavad omaette rahvuse.

Esimesel laulupeol esines 822 lauljat ja 56 pillimängijat. Pealtvaatajaid oli ligikaudu 15 000. Maal: Elmar Kits, 1948, ERM

Sarnased ideed olid toona ka teiste rahvaste seas liikvel ja neid õhutati takka ajalehtede ning raamatutega. Õige pea oli ka eestlastel tunne, et nad on just nimelt eestlased ja et neil võiks samuti olla oma riik. Eesti jõudis selle sammuni 24. veebruaril 1918. Just siis kuulutati välja Eesti Vabariik. Seetõttu tähistamegi 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva. Tagantjärele on väga huvitav lugeda vanu ajalehti ja raamatuid, mis on pärit sellest ajast, kui Eesti ei olnud veel iseseisev riik. Nende trükiste kaudu saab aimu sellest, missugune oli toonane elu ja kuidas inimesed õigupoolest mõtlesid.

Pärnu Postimees ehk Nädalaleht hakkas ilmuma juba 1857. aastal. Nagu pildilt näed, kirjutati toona natuke teisiti: Perno Postimees ehk Näddalileht. Kõik keeled, ka eesti keel on pidevas muutumises ja arengus.
Siin on katkend 1899. aasta uudisest ajalehes Postimees. Proovi seda lugeda. Kas saad aru, mis üritusest on juttu ja kus see toimus? Mida sa veel siit artiklist välja lugeda suutsid? Too näiteid.

Kohalikud Sõnumid.

Eestikeele k e e l i - õ p e t u st andis Dr. K. A. Hermann eila Wanemuises kolmandat pühapäewa. Saal oli õpihimulisi täis. Venekeele õpetuse soowijatele andis kooliõpetaja Kiima õhtupoolel juhatust. Ka neid oli hää hulgakene. Kell 5 p. l. kõneles hr Haho „paberist ja tema eelkäijatest.”

Kõigi tähendatud püüete edendust tuleb awalikult kiita. Sarnaste õpetlikkude püüete toetuse waral täidawad Wanemuise tegelased rõõmustawalt seda kohust, mis kohalikul wanemal Eesti seltsil Eesti ringkondade hariduslise edu toetamise poolest kanda on.

Selleks et ajalehtede abil ajas rännata, ei peagi tegelikult väga kaugele minevikku minema. Isegi kui võtta ette viis või kümme aastat vana ajaleht, on nii pealkirjadest, inimeste mõtetest kui kasvõi reklaamidest näha, et toonane maailm oli teist­sugune kui meie oma praegu. Sellepärast ongi trükisõna väga hea ajalooallikas.

Need artiklid on pärit 2019. aasta noorte ajalehest Postimees Juunior. Uuri neid lehti kui ajalooallikaid. Missuguseid fakte leiad?

MÕTLEME KOOS

  1. Kuidas muutis trükisõna tekkimine elu nii siinmail kui välismaal?
  2. Miks nimetasid eestlased end algul maarahvaks? Aga millal ja miks hakati end nimetama eestlasteks?
  3. Mida tähendab rahvuslik ärkamine?
  4. Meenuta õpitut ja ütle, mis sajandil toimus esimene eestlaste laulupidu.
  5. Mis võis 1869. aasta esimesel laulupeol teistmoodi olla kui tänapäeval?
  6. Uuri järele, mitmendat vabariigi aastapäeva me tänavu tähistame.