Matemaatikal on oluline roll mitmesuguste meid ümbritseva keskkonna protsesside kirjeldamisel ja uurimisel. Järgnevas keskendumegi seni õpitud matemaatikateadmiste rakendamisele.
Et uuritavat objekti või nähtust kirjeldada matemaatika keeles, tuleb luua vastav matemaatiline mudel. Matemaatiline mudel on objekti või nähtuse lihtsustatud esitus, mis kasutab matemaatika keelt. Matemaatiliseks mudeliks võib olla arvutuste jada, võrrand, võrratus, funktsiooni valem, funktsiooni graafik vms.
Matemaatilise mudeli koostamise protsessi nimetatakse matemaatiliseks modelleerimiseks. Matemaatiline modelleerimine koosneb järgmistest etappidest.
- Olgu meil lahendada mingi eluline ülesanne. Modelleerimine algab sellest, et tehakse endale selgeks selle ülesande sisu. Püütakse aru saada ülesandes esinevate suuruste vahelistest seostest ja kirjeldada neid matemaatika termineid kasutades. Oluline on selgelt sõnastada küsimus, millele vastust otsitakse.
- Seejärel arutletakse, mis liiki matemaatilist mudelit oleks otstarbekas kasutada. Selleks võib panna kõigepealt kirja võimalike mudelite variandid ja seejärel analüüsida nende sobivust. Mõnikord on valitud mudeli rakendamiseks vaja veel ise täiendavaid andmeid juurde otsida. Mõnikord on vaja ülesande tingimusi mõnevõrra lihtsustada või mõned tingimused isegi kõrvale jätta. Näiteks lennuki sõiduaega arvutades tehakse eeldus, et tuule suund on kogu aeg sama.
- Järgneb valitud mudeli koostamine. Näiteks, kui on otsustatud kasutada mudelina võrrandisüsteemi, siis määratletakse, mida kujutavad matemaatilisest seisukohast algandmed ja kuidas neid tähistada. Koostatakse vastavad võrrandid. Nüüd on eluline ülesanne asendatud temale vastava matemaatilise ülesandega – on loodud ülesandele vastav matemaatiline mudel, antud juhul võrrandisüsteem.
- Järgnevalt tuleb koostatud matemaatiline ülesanne lahendada. Tavaliselt on selleks erinevaid teid. Kasulik on kaaluda, milline lahendustee on kõige otstarbekam. Võib ka erinevad lahendused läbi teha.
- Kui matemaatilisele ülesandele on lahendid leitud, tuleb kõigepealt kontrollida, kas saadud lahendid rahuldavad koostatud matemaatilist mudelit ehk kas matemaatiline lahenduskäik on läbi viidud veatult.
- Selle järel on vaja otsustada, millised kitsendused või eritingimused tuleb lahenditele seada esialgsest elulisest ülesandest lähtuvalt. Kui ülesandeks oli leida näiteks mingi maatüki mõõtmed, siis ei sobi vastuseks negatiivne arv. Tuleb mõelda, millisel kujul on otstarbekas lahendid esitada elulise ülesande konteksti silmas pidades. Näiteks pole mõtet maatüki pikkust esitada kujul (4 + π) meetrit. Matemaatilises mõttes on see küll täpne vastus, kuid tegeliku elu vajadustele vastavalt tuleks see ümardada 7,1 meetriks.
- Kui elulise ülesande jaoks esmapilgul sobivad lahendid on välja eraldatud, tuleb neid kontrollida ja interpreteerida esialgse ülesande seisukohalt.
- Lõpuks tuleb sõnastada vastus esialgsele elulisele ülesandele. Mõnikord on kasulik teha tagasivaade ja hinnata koostatud matemaatilist mudelit üldisemalt. Näiteks on kasulik analüüsida, millistes analoogilistes olukordades vaadeldav mudel võiks veel rakendust leida. See muudab mudeli valiku järgnevate ülesannete jaoks kergemaks.
Kokkuvõtvalt on matemaatilise modelleerimise etapid esitatud joonisel 4.1.
![]() Joon. 4.1 |
Matemaatilise modelleerimise juurde kuulub ka oskus kellegi poolt koostatud mudelit interpreteerida.
Näide 1.
Järgnev ülesanne pärineb rahvusvahelisest PISA testist, millega mõõdetakse 15-aastaste õpilaste oskust matemaatika rakendamise osas. Joonisel 4.2 on kujutatud tühi veepaak. Paaki hakatakse kallama vett kiirusega 1 liiter sekundis. Kummal järgmistest graafikutest on kujutatud paagis oleva veepinna kõrguse muutumist ajas täpsemalt?

Oletame, et need kaks graafikut on kellegi poolt selle ülesande jaoks koostatud. Mõlemal juhul on teljestik õigesti valitud: horisontaaltelg on ajatelg ja vertikaaltelg esitab paagis oleva veetaseme kõrgust antud ajahetkel.
Kummalegi teljele pole aga kantud ühikuid. Ilmselt pole graafikute skitseerimiseks läbi viidud täpseid arvutusi. Neid oleks võimalik teha, sest paagi ruumala leidmise jaoks vajalikud andmed on joonisel olemas, samuti on teada vee lisandumise kiirus. Seega võimaldavad antud graafikud veenivoo kõrgust kirjeldada vaid ligikaudu.
Mõlemal graafikul on arvestatud seda, et veepaak koosneb kahest osast – koonusest ja silindrist. Kindlasti tõuseb vee kallamise alguses veenivoo kõige kiiremini. Kui täidetakse silindrikujulist osa, siis kerkib veepind ühtlase kiirusega. Järelikult sobib veepinna kõrguse ligikaudseks kujutamiseks graafik B.
Paagi mõõtmeid ja kuju arvestades saaks leida valemid funktsioonidele, mille graafikud veenivoo kõrgust esitavad.
Näide 2.
Mattias istus lõbustuspargi vaaterattal (joonis 4.3) ja mõõtis iga 20 sekundi järel oma kõrguse h maapinnast (vt andmeid tabelist). Vaateratas pöörleb ühtlase kiirusega ja teeb täisringi 4 minutiga.
Leiame seose aja t ja Mattiase kõrguse h vahel esimese täisringi vältel, kui vaateratta kõige kõrgem punkt asub maapinnast 35 m ja kõige madalam punkt 5 m kaugusel.
![]() Joon. 4.3 |
![]() |
Ülesande lahendamiseks läbime järgmised etapid.
- Ülesandes küsitakse seost aja t ja kõrguse h vahel. See tähendab sellise seose leidmist, mille järgi saaks arvutada Mattiase kõrgust maapinnast igal ajahetkel t.
- Järelikult tuleb koostada valem h arvutamiseks sõltuvalt ajast t. Et valemi liiki määrata, kanname tabeli andmed sobivalt valitud koordinaatteljestikku (joonis 4.4).
![]() Joon. 4.4 |
- Valime sobiva matemaatilise mudeli. Punktide asukohti vaadeldes tundub kõige otstarbekam kasutada siinusfunktsiooni, mille graafik on funktsiooni y = sin x graafikust saadav mitmete teisenduste abil. Otsime seda funktsiooni kujul h(t) = A ⋅ sin (Bt – C) + D.
- Nüüd tuleb otsustada, milliseid teisendusi kajastavad selles valemis parameetrid A, B, C ja D, ning määrata nende arvulised väärtused. Parameeter A kirjeldab kauguse h amplituuti (maksimaalne hälve keskmisest asendist), seega
A=\frac{h_{\max}-h_{\min}}{2}=\frac{35-5}{2}=15 .
Siinusfunktsiooni jaoks on vaja leida ühele sekundile vastav ratta pöördenurk B. Et ratas läbib 240 sekundiga täispöörde 2π, siis on ühes sekundis läbitav nurk\frac{2\pi}{240} . SeegaB=\frac{2\pi}{240} .
Leiame graafiku horisontaalnihke C. Jooniselt näeme, et funktsiooni y = sin x graafikuga võrreldes on meie graafik nihkunud t-telje suunas 60 sekundi võrra. Selline nihe vastab pöördenurgaleC=\frac{\pi}{2} .
Jooniselt näeme veel, et siinusfunktsiooni graafikut on nihutatud ka vertikaalselt 20 ühikut üles. Seega D = 20 ja otsitav valem on
h\left(t\right)=15\cdot\sin\left(\frac{2\pi}{240}t-\frac{\pi}{2}\right)+20 . - Nüüd tuleks kontrollida matemaatilise mudeli õigsust. Selleks võiks arvuti abil joonestada tabeli andmetega samasse teljestikku funktsiooni
h\left(t\right)=15\cdot\sin\left(\frac{2\pi}{240}t-\frac{\pi}{2}\right)+20 graafiku. - Järgmise sammuna esitame saadud lahendile esialgsest ülesandest tulenevad kitsendused aja t jaoks: 0 ≤ t ≤ 240.
- Tuleks veel läbi viia lahendi kontroll esialgse ülesande seisukohalt. Seda on kõige lihtsam teha punktis 5 esitatud kahe graafiku võrdlemise teel.
- Kirjutame ülesande vastuse: otsitav seos vaaterattal oleva Mattiase kõrguse h ja aja t vahel on
h\left(t\right)=15\cdot\sin\left(\frac{2\pi}{240}t-\frac{\pi}{2}\right)+20 , 0 ≤ t ≤ 240. Analoogilist seost oleks edaspidi otstarbekas kasutada igasuguse ringjoonel toimuva ühtlase liikumise korral.
Näide 3.
Ristkülikukujulise katuseplaadi mõõtmed on 120 cm ja 60 cm. Selle plaadi nurgast murdus ära täisnurkse kolmnurga kujuline tükk selliselt, et ristküliku pikemast küljest jäi alles 90 cm pikkune, lühemast aga 20 cm pikkune osa. Kogu allesjäänud plaadist soovitakse kahe servadega paralleelse lõike abil saada maksimaalselt suure pindalaga ristkülikukujuline plaat. Kuidas tuleks plaati lõigata?
Koostame esmalt ülesande tingimustele vastava joonise ja kanname sellele teadaolevad andmed (joon. 4.5).
Tähistame pärast lõikamist allesjääva ristküliku küljed muutujatega x ja y ning avaldame nende kaudu selle ristküliku pindala
![]() Joon. 4.5 |
Pindala võimalikku maksimaalset väärtust otsime selle funktsiooni ekstreemumkohast. Et pindalafunktsioon sisaldab olemasoleval kujul kahte muutujat, siis peame ühe neist elimineerima (avaldama teise kaudu).
Avaldame muutuja y muutuja x kaudu. Leiame selleks kolmnurkade IFD ja JCF küljed ja kasutame nende kolmnurkade sarnasust.
ID = 60 – y, IF = x – 90, FJ = y – 20 ja JC =120 – x.
Kolmnurkade sarnasusest saame, et
Avaldame võrdest muutuja y ja saame
Asendame saadud y valemisse S = x · y ja leiame pindalafunktsiooni ekstreemumkoha.
Tingimusest S' (x) = 0 saame, et
Leiame nüüd ka ristküliku teise külje:
Võrreldes saadud x ja y väärtusi ülesande algtingimustega, näeme, et olemasolevast plaadist pole võimalik selliste mõõtmetega ristkülikut lõigata. Seega ülesande traditsiooniline lahendus pakkus meile eluliselt mittesobiva lahendi. Matemaatiliselt tähendab see, et tuletise nullkoht ei asu muutuja x võimalike väärtuste hulgas (90 ≤ x ≤ 120) ja ekstreemumit tuleb otsida selle hulga otspunktides, s.o kohtadel x = 120 ja x = 90.
Et S (90) = 5400 ja S (120) = 2400, siis tuleb antud plaat lõigata ristkülikuks mõõtmetega 90 cm ja 60 cm.
Vastus. Plaat tuleks lõigata ristkülikuks mõõtmetega 90 cm ja 60 cm.
Ülesanded B
Ülesanne 853. Matemaatiline modelleerimine
Näite 3 leiad siit
Ülesanne 854. Matemaatiline modelleerimine
Vaatluse algul leiti lekke uurimiseks võetud veeproovist 2 mg kemikaali. Edasi selgus, et kemikaali kogus suureneb iga tunniga 3 mg võrra. Mitu mg kemikaali oleks sel juhul veeproovis ühe ööpäeva möödudes? Kuidas saaks kergesti leida kemikaali kogust veeproovis t tunni möödudes?
Vastus. Ühe ööpäeva möödudes oleks sel juhul veeproovis mg kemikaali. Kemikaali kogust veeproovis saaks leida valemiga
Ülesanne 855. Pulsisageduse ülempiir

Kaks õpilasrühma leidsid nende andmete põhjal maksimaalse pulsisageduse P prognoosimiseks sõltuvalt vanusest v järgmised matemaatilised mudelid: P = 220 – v ja P = 208 – 0,7v. Kumb mudel tundub parem ja miks? Kuidas võiks neid mudeleid veel esitada? Mil viisil saaks mudelit täpsustada?
Ülesanne 856. Maailma rahvaarv
- Milline kolmest ÜRO prognoosist osutub kõige sarnasemaks Hispaania teadlaste mudelile?
- Kui suur oleks maakera elanike arv aastal 2100 kõige optimistlikuma, keskmise ja kõige pessimistlikuma prognoosi järgi?
Vastus. Maakera elanike arv oleks 2100 aastal kõige optimistlikuma prognoosi järgi miljardit, keskmise prognoosi järgi miljardit ja kõige pessimistlikuma prognoosi järgi miljardit. - Kirjeldage prognoosiks kasutatud mudeleid.