Loeme luuletusi

Raamatukoi ja tähenärija

Vanale hallile raamatukoile
​poeg sündis – tähenärija.
​Elutargale vanatoile
​nii-öelda mantlipärija.

Poeg tuli igerik, sõge ja saamatu.
​Numbreid ei noki ja tähti sööb vähe.
​Vana sööb üksinda terve raamatu,
​seni kui noor nosib tühise tähe.

„Kust küll on selline saamatus päritud?
​Poeg, ära tee oma isale häbi!
​Silmapilk olgu tähestik näritud,
​sõnastik söödud ja lugemik läbi!“

Poiss aga seletab: „Paps, ära tõrele!
​Ära siis nii palju korraga nõua!
​Luba ma jätan veel natuke järele.
Ma olen väike, ma rohkem ei jõua.

​Parem ma puren veel väikesi tähti,
tüsedad teosed ei ärata isu.
​Sõnade suurus ei ole ju tähtis,
​kõige maitsvam on sõnade sisu.

Luba ma kosun ja kasvan veel väheke.
Lase ma teritan hambaid veel, paps.
​​Täna on magusroaks mulle veel Täheke,
​järgmine aasta on juba Hea Laps.“

Ilmar Trull

  1. Kelle kohta öeldakse
    a) raamatukoi,
    b) tähenärija,
    c) mantlipärija?
  2. Mille üle vaidlevad selles luuletuses raamatukoi ja tähenärija? Mis on ühe, mis teise seisukoht ja põhimõte?
  3. Ütle luuletuse „Raamatukoi ja tähe­närija“ kahe viimase rea mõte ümber oma sõnadega.
  4. Lavastage kaaslasega selle luuletuse põhjal dialoog, milles üks mängib raamatukoi osa, teine aga tähenärija osa.
Ilmar Trulli pilt

Aedviljasupp kokaraamatust

 

Võta raamat.
​Milleks? Miks?
​Loe see kapsaks, kartuliks,
​sibulaks ja porgandiks.

Pista potti, lisa vesi.
​Leemekuubik pane ka.
​Lase supil tasakesi
​vaiksel tulel haududa.

Ilmar Trull

  1. Mida tähendab väljend loe raamat kapsaks? Mille poolest sarnanevad kapsas ja kulunud raamat?
  2. Kas sinu kätte on jõudnud mõni kapsaks loetud raamat? Kui jah, siis milline? Mis sa arvad, miks on see kapsaks loetud?
  3. Kui raamatulugemine oleks nagu supikeetmine ja raamat oleks aedvili, siis mis võiks olla sool selle supi sees? Mis võiks olla aedviljapeenar?
  4. Mis juhtuks siis, kui sa raamatut tasase keetmise asemel praeksid tugeval kuumusel või pistaksid selle mikrolaineahju? Millised oleksid siis lugemisviis ja -elamus?