Loetust tuleb aru saada
Lugedes mingit teksti, on vaja selle sisu mõista. Lugemine pole ainult pilgu libistamine mööda sõnu ja lauseid, vaid loetust arusaamine. Lugeda tuleb mõttega, süvenedes – nii et saad aru, millest jutt käib.
Aga kuidas ise kontrollida, kas sa lugesid süvenenult?
- Õpikus on lugemispalade lõpus küsimused. Vasta neile. Samasuguseid küsimusi esita endale ka muude tekstide kohta.
- Kui loed kirjeldust, siis proovi seda endale ette kujutada või sellest pilt joonistada, liigutusi kaasa teha.
- Võta loetu iga natukese aja järel kokku (näiteks iga lõigu lõpus).
Veel häid nõuandeid lugemise ja kirjutamise kohta leiad alati õpiku lõpust lisade alt peatükist „Kuidas loen ja kirjutan?“.
Harjutame kokkuvõtte tegemist
- Loe esmalt alljärgnev jutuke hoolikalt läbi.
Margus oli 12-aastane Kesk-Eesti külapoiss. Talvel käis ta nelja kilomeetri kaugusel koolis, suved veetis ta koos naabripoisiga koduaias, põllul, heinamaal või metsatukas, tehes kõikvõimalikke pisemaid ja suuremaid toimetusi. Kui vihmane või külm ilm nad majja sulges, ronisid nad pööningule vanades asjades sorima või istusid sauna eesruumis ja vaatasid praokil ukse vahelt õues lompidel hüplevaid mulle.
Kuid loomulikult pidi Margus vahel ka isa-ema aitama. Teinekord oli vaja lehmale rohtu niita, teinekord jälle tarvis seale söök valmis teha või puud riita laduda või peenrad ära rohida. Margus ei peljanud töid sugugi. Ta pani muusika mängima ja tegi ära, mis vaja. Ega maal teisiti saagi.
Aga täna! Täna oli Margus plaaninud koos naabripoisiga minna metsa taha üht vana lagunenud rehealust vaatama. Juba mitu päeva olid nad ette kujutanud, mida nad sealt kõik leida võivad ... Paraku tuli põnev ettevõtmine edasi lükata. „Ma teen lammaste aedikule uue aia!“ ütles isa. „Palun kaeva sa postidele augud valmis. Näe, siia, siia ja siia.“ Ja Margusel tuli labidas kätte võtta ja kaevama asuda.
„Lammaste aedik! Lammaste aedik!“ porises ta. „Sealt rehest oleksime kindla peale palju põnevat leidnud.“ Nii ta porises ja kaevas, kaevas ja porises – kuni labidas tegi millegi metalse vastu kilks. „Mis see siis on?“ mõtles Margus. „Nii sügaval ei tohiks mingit rauakola vedeleda.“ Ta lükkas labidaga mulda eemale. Kuni silmas väikest roostes rauast karpi.
- Nüüd võtame loo põhisündmustiku 1–2 lausega kokku. Kuidas seda teha? Mõtleme, mis oli jutus kõige olulisem, mis seal juhtus.
- Kas on tähtis, kes on jutu peategelane? On küll, sest kellegagi peavad jutu sündmused juhtuma. Paneme kirja:
Margus ... - Kas on tähtis, millega ta oma suve sisustas? Kuna me võtame praegu kokku loo sündmusi, siis ei ole. Sündmused on need, mis viivad rauast karbi leidmiseni.
- Kas on tähtis, et ta hakkas auku kaevama? Jah on, sest see viibki karbi leidmiseni. Jätkame:
... hakkas maasse auku kaevama. - Kas on tähtis, mida ta seejuures mõtles? Ei ole, sest see ei viinud sündmustikku edasi.
- Kas on oluline, et ta midagi leidis? Jah, sest siin läheb lugu põnevaks.
Kirjutame teise lause:
Ta leidis väikese roostes rauast karbi.
Niisiis kõlab selle loo lühike kokkuvõte nõnda:
Margus hakkas maasse auku kaevama.
Ta leidis väikese roostes rauast karbi.
Neli lõiku on kokku võetud kahe lausega.
Lühidalt kokkuvõtmine on tähtis oskus, sest kõigil on teinekord vaja kellelegi mõnest raamatust, filmist, teatrietendusest või hoopis oma elusündmusest paari lausega jutustada.
Küsimusi ja ülesandeid
Võta lühidalt kokku lugulaulu „Kuhu lapsed said?“ katkendi sisu. Vaata ka küsimusi lugemispala kõrval. Kirjuta kokkuvõte siia.
Lugege mõned kokkuvõtted klassis ette.
2. Jutusta
Jutusta mõne tuntud filmi või arvutimängu sisu paari lausega ümber. Lase teistel arvata, mis filmi või mänguga on tegu.
Kummas olukorras on väga tähtis sündmused lühidalt ja selgelt kokku võtta?
- Teatad politseile kuriteost.
- Ajad laupäeval vanaemaga juttu.
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ