Pilt kõneleb

Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Pilt täidab ülesannet

Ilmselt oled märganud, et paljudes raamatutes on teksti kõrval ka pilte: fotosid, joonistusi, kaarte, jooniseid või skeeme.

Ilukirjanduses aitavad pildid meeleolu luua ja tegelasi paremini ette kujutada. Hea illustratsioon lisab loole midagi omalt poolt juurde. Pildilt võib leida paljugi sellist, mida tekstis pole öeldud.

Teabetekstide juures on pildimaterjalil aga hoopis teine ülesanne. Fotod ja joonistused jagavad infot asjade ja olendite välimuse kohta, annavad kiire ülevaate, millest tekstis juttu tuleb, ja aitavad loetut ka meelde jätta. Joonised, skeemid ja kaardid kirjeldavad nähtusi ja nende omavahelisi seoseid.

Pildid võivad kõneleda erinevalt ka olenevalt sellest, kuidas pilt on tehtud.

Lähiplaan on selline võte, kus pildil on ainult nägu või mõni üksikasi. Seda kasutatakse siis, kui tahetakse näidata tegelase tundeid või rõhutada mingi pisiasja olulisust.
Kaugplaan on selline võte, kus pildile mahutatakse mitu isikut või asja. Seda kasutatakse siis, kui on vaja näidata asjade või tegelaste omavahelisi suhteid.
Lisaks võib vaatajale anda infot ka vaatenurka muutes. Näiteks konna vaatenurgaks nimetatakse seda, kui pildil on kedagi või midagi kujutatud alt üles vaadates.
Linnu vaatenurgaks nimetatakse seda, kui olukorda on kujutatud ülaltvaates.

1. Võrdle pilte

Võrdle kaht hobuse pilti. Kumb sobib paremini ilukirjandus- ja kumb teabeteksti juurde? Mida saad teabeteksti pildi järgi hobusest teada? Milliseid mõtteid tekitab ilukirjandusteksti juurde sobiv hobuse illustratsioon?

Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Koomiks

Pildireaga on võimalik ka kogu lugu ära jutustada. Selliseid piltidest koosnevaid lugusid nimetatakse koomiksiteks. Koomiksist võib tekst üldse puududa või on tegelaste vestlus esitatud jutumullides.

Ent ka tarbeteksti on võimalik esitada pildireana. Ehk oled sinagi pildirea järgi näiteks mõne mänguasja kokku pannud?

2. Loe koomiksit ja täida ülesanded

Joonas Sildre koomiks „Karistus ja kuritöö“
  1. Jutusta, millest see koomiks räägib.

Et vältida sõnakordusi, võid jutustamisel kasutada ka neid sõnu.

  • vihane, pahane, kuri, tige, raevunud, maruvihane, tulivihane, marus
  • riidles, pahandas, tõreles, kurjustas, pragas, sõitles, kärkis, tegi peapesu
  • vihastas, sai kurjaks, sai tigedaks, kops läks üle maksa, süda sai täis, tõmbas kulmu kortsu, sai maruvihaseks, läks marru, läks vihast siniseks
  1. Vasta küsimustele.
    1. Kuidas saad aru koomiksi pealkirjast?
    2. Mis on selles loos õpetlikku?
    3. Kuidas oleksid sina koomiksi­tegelaste asemel käitunud?
    4. Mida teed sina, kui oled vihane?
    5. Kujuta nüüd ette vastupidist olukorda, kui ülemus oleks tüdruku isa kiitnud. Mida oleks koomiksi lõpus teinud koer?
Lisää aiheesta
Muut toiminnot

Oti õnnetus

Kristjan Alliku pilt

A. Sõitsin keskuse poole tavalise kiirusega, kui äkki keeras mulle hoovist ette jalgrattur. Õnneks seisis bussipeatuses täiskasvanu, kes sai poisist kinni haarata. Mina poleks jõudnud pidurdada.

B. Tegelt ma suur kimaja pole, aga nägin teisel pool teed üht tuttavat kutti ja tahtsin talle järele tõmmata. Ilgelt vedas, et naabri-Pets passis peatuses ja sai minust viimasel mindil kinni krabada.

C. Seisin peatuses ja ootasin bussi. Tavaliselt valin ma töölesõiduks just bussi nr 6, sest sellega saab kesklinna kõige kiiremini. Olin pärast hommikusööki joonud tassi kohvi, mistõttu tundsin end reipana. Järsku nägin, et Ott kihutab rattaga sõiduteele otse auto ette. Ott on tore poiss, tihti räägime kohtudes pikad jutud maha. Sain Otil vaevu natist kinni haarata. Nii pääses ta vaid kriimustustega.

D. Nägin aknast, et Ott sõitis jalgrattal rahulikult ristmiku poole, kui järsku meie naabrimees Peeter poissi sakutama hakkas. Nii oleks ta peaaegu poisi läheneva bussi rataste alla tõuganud. Vaene poiss oli sellest nii ehmunud ja ta paremal käel oli kukkumisest mitu kriimu.

E. Sõitsin rattaga, kui äkki kuulsin valju pidurikriginat. Algul arvasin, et keegi on auto alla jäänud, kuid siis nägin, et Ott lamab kõnniteel ja tema ümber sagivad inimesed.

  • Ott
  • Oti ema
  • naabrimees Peeter
  • bussijuht
  • Kadri
  • Leia tema jutust laused, mis juhtunu kohta infot ei anna.

  • Ott
  • Oti ema
  • naabrimees Peeter
  • bussijuht
  • Kadri
5. Igas tekstis on üks ebatäpsus, mis ei vasta pildil kujutatud olukorrale. Leia ja märgi need tekstis kollasega.

NB! Enne märkimist vajuta ülesande all nuppu „Muuda vastust“.

Lisää aiheesta
Muut toiminnot