Põlluloomad

Põllumulda asustab palju meile juba tuttavaid loomi, kuid põllu peal elab loomi vähe. Sealne lage elupaik ja inimese tegevus ei sobi paljudele. Toit on põllul ühekülgne ja sedagi pole aasta läbi küllaldaselt. Taimeliikide vähesuse ja mürkkemikaalide kasutamise tõttu elavad põllul püsivalt vaid need putukad, kes toituvad mõnest kindlast kultuurtaimest, ja mõned röövputukad, näiteks jooksiklased. Rohkem putukaliike tegutseb sellistel põldudel, mida ei mürgitata ja mille sees või ümber on looduslikku taimestikku.

Paljud loomad tulevad aga metsast põllule toitu otsima. Näiteks hiireviu käib seal sageli hiiri jahtimas, aga ta pesitseb metsas. Põllul püüab hiiri ja linde ka rebane. Aeg-ajalt võib põllult leida maitsvamat söögipoolist kui looduslikest elupaikadest: näiteks metskitsi meelitab põllule oras (teravilja noored taimed), metssigu kartul ja küps teravili. Künniaeg toob põllule kajakaid ja vareseid, kes otsivad vihmausse ja putukavastseid. Pärast vilja külvamist leiavad sealt toitu seemnetoidulised linnud.

Vilja valmimise ajal muutuvad põllud eriti ahvatlevaks toidulauaks. Kui vihmad, tuul või rahe vilja maha peksavad ning seda ära koristada ei saa, on paljudel loomadel tõeline söömapidu. Siis võib põllul näha suurte parvedena kaelushakke, kodutuvisid, sookurgi ja teisi linde. Kaerapõllule tuleb ka karu, tal seisab ees talveuinak ja enne seda on vaja rasvavarusid kasvatada. Kaer on väga toitev, ning kui keegi mesikäppa ei sega, istub ta kaerapõllul tundide viisi ja ajab endale kahe käpaga kaerapäid suhu.

Viljalõikuse ajal jääb põllule vigastatud või surnud loomakesi: hiiri, konni, sisalikke ja jänese- ning linnupoegi. Kõige julgemalt kasutavad seda toitumisvõimalust valge-toonekured, kes käivad sageli otse kombaini järel.

Põllul pesitsevad vähesed linnuliigid. Sealsed tingimused sobivad näiteks kiivitajale, põldlõokesele, rukkiräägule ja nurmkanale. Neist vaid nurmkana elab põllul aasta läbi, teised on rändlinnud. Kiivitaja ja põldlõoke jõuavad kohale niipea, kui kevadpäike põldudelt lume sulatab. Rukkirääk jõuab Eestisse alles maikuus.

Kiivitaja asub tavaliselt juba aprillis pesitsema sügisel küntud põllule, kus sageli on veel kevadtööd tegemata. Seetõttu võivad esimesed pesad traktoritele ette jääda ja hävida. Siis tuleb kiivitajatel kiiresti uus pesa rajada. Sama saatus tabab sageli ka teisi põllul pesitsevaid linnuliike. Nurmkanade pesi aga hävib põllutööde käigus harva, kuna nad teevad oma pesa enamasti põlluserva või põldudelt kokku veetud kivihunnikute lähedusse.

Uruhiired elavad pikkades põllumulda kaevatud urgudes. Sinna koguvad nad ka talvevarusid. Vilja valmimise ajal on neil üsna mugav elu: toitu on palju ja kõrge vili varjab vaenlaste eest. Sügisene viljakoristus ja künd aga tühjendab nende toidulaua, keerab segi talveks soetatud viljavarud, lõhub pinnalähedased urud ja võib maksta elugi.

Halljänes elab põllul sama meelsasti kui niidul. Tal on suve jooksul mitu pesakonda poegi. Hilissuvel ja sügisel võivad põllul elavad noored jänesed kombaini ette jääda ja surma saada. Et loomad saaksid pageda, tuleb vilja koristades liikuda kombainiga põllu keskosast servade poole. Samamoodi tuleb tegutseda niidukiga heina niites.