Sajandite eest oli Eesti aladel peamine põllupidamise viis alepõllundus. Põllumaa saamiseks raiuti metsaalal puud maha ja põletati, nende tuhk oli taimedele väetiseks. Aga juba 3–4 aastaga muutusid saagid põllul väikeseks. Väljakurnatud põld jäeti karjamaaks ning rajati uus alepõld.
Tänapäeval nii enam ei tehta. Mullaviljakust osatakse nüüd paremini säilitada kui kauges minevikus.
- Millest mullaviljakus sõltub?
- Kuidas mullaviljakust säilitada?
Mullaviljakus ja mullaelustik
Viljakus on mulla võime varustada taimi vee, toitainete ja hapnikuga. See võime sõltub mulla koostisest. Viljakas mullas kasvavad taimed paremini. Koos veega võtab taim mullast vees lahustunud toitaineid. Kui taim saab toitaineid vajalikul määral, kasvab ta lopsakalt ning tal arenevad õied ja viljad. Kui mõni toitaine puudub, hakkab taim kiratsema ja võib hukkuda.
Kidurad männid Naissaarel
Viljakas muld on huumuserikas. Huumus parandab mulla struktuuri, soodustab vee-, õhu- ja toitumistingimuste paranemist mullas. Mida suurem on mullas orgaanilise aine hulk ja mida kvaliteetsem on muld, seda rohkem on seal mullaorganisme. Mullaviljakus[sõnaseletus: Mullaviljakus – mulla võime varustada taimi vee, toitainete ja hapnikuga.] ja mullaelustik[sõnaseletus: Mullaelustik – kõik pinnases elavad organismid.] on omavahel tihedalt seotud. Mida mitmekesisem ja aktiivsem on mullaelustik, seda kiiremini tekib organismidest ning väljaheidetest huumus ja huumusest taimedele vajalikud ained.
Mullaviljakuse säilitamiseks tuleb tagada mulla piisav niiskusesisaldus. Nii liigne kuivus kui ka liigne vesi piirab mullaorganismide tegevust ja ka taime varustatust vajalike toitainetega.
Kui muld tiheneb, ei pääse vesi enam taimede juurteni. Tihedas mullas on rohkem ka süsihappegaasi ja seegi takistab taimede arengut.
Põllumehed tagavad mullaviljakuse orgaaniliste väetiste ning agrotehnika ehk taimekasvatuse võtete abiga. Oluline on külvikorra järgimine. Kui kasvatada põllul aastast aastasse samu taimi, ammenduvad mullas ained, mida need taimed vajavad. Selle vältimiseks kasvatatakse eri aastatel vaheldumisi erinevaid kultuure ning jäetakse põld mõne aasta tagant heinamaana puhkama, et selle viljakust taastada.
Liblikõieliste tähtsus
Kui vaadata mõne sellise taime juurt, siis näeme seal väikseid mügaraid. Nendes elavad mügarbakterid[sõnaseletus: Mügarbakterid – bakterid, kes elavad sümbioosis liblikõieliste taimedega.], keda on seal tohutult palju. Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku liblikõielistele kättesaadavaks. Vastutasuks varustab liblikõieline taim mügarbaktereid neile vajalike toitainetega. Sellist vastastikku kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks[sõnaseletus: Sümbioos – eri liiki organismide vastastikune kasulik kooselu ökosüsteemis.].
Liblikõielistel on pikad juured. Nende kõdunemisel tekib mulda õhuruume juurde ja bakterite elutingimused paranevad.
Põllumehed panid tähele, et endistel ristikupõldudel kasvasid taimed lopsakatena. Põhjuseks on mulda jäänud lämmastik. Nii ongi kasutusele võetud võte, kus põllul kasvanud liblikõielised niidetakse maha ja küntakse maa sisse. Seda nimetatakse haljasväetiseks[sõnaseletus: Haljasväetis – põllult äsja niidetud või seal kasvav taimestik väetisena.].
Pean meeles
Viljakus on mulla võime varustada taimi vee, toitainete ja hapnikuga.
Viljakas muld on huumuserikas, mitmekesise mullaelustikuga, parajalt niiske ning sisaldab piisavalt taimede kasvamiseks vajalikke aineid.
Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid, kes muudavad õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks.
Küsimusi ja ülesandeid
- Mis on mullaviljakus?
- Iseloomusta mullaviljakuse ja huumuse seoseid.
- Mis juhtub, kui mullas puuduvad mõned taime kasvamiseks vajalikud toitained?
Selleks et mullas oleks taimede kasvuks parajalt vett, tuleb liiga kuiva maadja liiga niisket maad.
Selleks et taimejuured saaksid mullast piisavalt õhku, tuleb mulda.
Selleks et mullas oleks piisavalt taimedele vajalikke toitaineid, tuleb mulda.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Miks väetatakse potililli? Miks on potililli vaja aeg-ajalt ümber istutada? Mis juhtub toalilledega, kui neid liiga sageli kastetakse? Miks see nii on?
- Kullamaa kirikuaias on rõngasrist, millel on kiri: Sitta Kodt Matz. Mats oli rahvapärimuse järgi suurekasvuline talupoeg, kes korjas hobusepabulaid, millega väetas oma põldu. Ta sai rukkikasvatamisega jõukaks meheks ja ostis end kohaliku mõisniku käest pärisorjusest vabaks. Mis oli Matzi rikkuse alus?
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ