Paul ja Liisa käisid koos vanematega poes toidukraami muretsemas. Nende tähelepanu köitsid mitmesugused pakenditel olevad märgid. Leiba ostes oli kilekotil pääsukese kujutisega märk „Tunnustatud Eesti Maitse”. Sellega oli kõik selge – see on maitsev. Ka märk „Eestis kasvatatud” ei tekitanud küsimusi. Ühel riiulil olid aga paberkotid, millel oli peal märk, kust paistsid välja tähed ÖKO. See märk vajas kodus uurimist.
- Millised on mahepõllunduse eesmärgid?
- Mis kasu saab inimene mahetoodetest?
Mis on mahepõllundus?
Toiduainete tootmiseks on hakatud üha rohkem tegelema mahepõllundusega[sõnaseletus: Mahepõllundus – põllupidamise viis, kus ei kasutata mineraalväetisi ega mürkkemikaale.]. Mahepõllundus on looduskeskkonda, sealjuures mulda ja elurikkust arvestav ja seda säästev toiduainete tootmise viis. Mahepõllunduse eesmärgiks on toota põllusaadusi nii, et suureneks või säiliks mulla viljakus. Selleks kasutatakse tihti ka minevikust pärinevaid võtteid. Näiteks viiakse mineraalväetiste asemel põllule põllumajandusjäätmeid (laudasõnnik, kompost).
Mullaviljakuse tagamine
Komposti[sõnaseletus: Kompost – turbast, huumusrikkast mullast, olme- ja aiajäätmetest kõdunemise teel valmiv väetis.] tehakse taimsetest ja loomsetest jäätmetest. Bakterite ja seente elutegevuse tagajärjel taimejäänused, loomasõnnik[sõnaseletus: Sõnnik – põllumajandusloomade väljaheited, mida kasutatakse ka väetisena.], toidujäätmed lagunevad ja tekib huumus. Kompostihunnikus hävinevad ka taimejäänuste ja sõnniku hulgas olevad umbrohuseemned ning taimehaigusi tekitavad pisikud. Kompostis olev huumus seob oma kaaluga võrreldes mitu korda rohkem vett. Nii paraneb ka taimede varustatus veega.
Orgaanilised väetised[sõnaseletus: Väetis – aine, mida kasutatakse taimede toitumise parandamiseks ja saagi suurendamiseks.] soodustavad huumuse teket ja muudavad mulla sõmeraliseks. Nad sisaldavad kõiki taimedele vajalikke toitaineid, mille mullaorganismid muudavad taimedele kättesaadavaks. Selline muld on õhulisem, tema kobestamine on kergem ja taimed juurduvad paremini.
Mahepõllunduses pööratakse suurt tähelepanu sellele, et mullaloomastik oleks elujõuline ja arvukas. Nii tagatakse mullaviljakuse püsimine. Mõnikord loobutakse isegi põllumaa kündmisest, sest see pöörab mullaloomastiku segamini. Sel juhul viiakse seemned mulda eriliste külvikute abil.
Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse liblikõieliste taimede abiga, kelle juurtel elavad mügarbakterid rikastavad mulda lämmastikuga. Laialdaselt kasutatakse haljasväetist[sõnaseletus: Haljasväetis – põllult äsja niidetud või seal kasvav taimestik väetisena.]. Haljasväetisena kasutatav taim küntakse maasse värskena või niidetakse ja jäetakse maapinnale kõdunema ning siis küntakse sisse.
|
|
Taimede kaitsmine
Mahepõllunduses pööratakse tähelepanu sellele, kuidas pidurdada umbrohtude, taimekahjurite ja taimehaiguste levikut loodust kahjustamata. Kasutatakse mitmeväljasüsteemi[sõnaseletus: Mitmeväljasüsteem – põllupidamise viis, kus teatud aastate järel vahetatakse ühel ja samal põllul erinevaid taimeliike.], mis tähendab, et igal aastal vahetatakse ühel ja samal põllul erinevaid taimeliike. Näiteks ühel aastal kasvatatakse samal põllul teravilja, teisel aastal kartulit, kolmandal ristikut. Perioodiliselt jäetakse põld üldse harimata, nn kesaks ja loomade karjatamiseks. Nii saab põld puhata ja toitaineid koguda. Mitmeväljasüsteem takistab ka umbrohtude ja taimehaiguste levikut, sest aastast aastasse erinevate kultuuride kasvatamine ei lase ühe aasta põllukultuuriga seotud taimekahjuritel ja umbrohtudel järgmisel aastal kanda kinnitada.
Mahepõllunduses ei kasutata taimekahjurite hävitamiseks keemilisi putukatõrjevahendeid, vaid tehakse biotõrjet. Taimekahjurite hävitamiseks kasutatakse ka teatud tugevalõhnaliste taimede leotisi, millega pritsitakse kultuurtaimi. Sobivate taimekultuuride valimisega on võimalik lahti saada umbrohust. Kahjurite looduslikele vaenlastele luuakse soodsad elupaigad. Selleks säilitatakse põldude liigirikkad servaalad, hekid ja muud loodussaared. Põldude ümber jäetakse metsatukad, kus talvituvad mitmed röövtoidulised putukad, kes suvel omakorda taimekahjureid hävitavad. Metsades saavad elada ka putukatest toituvad linnud. Nii soodustab mahetootmine põllumajandusmaastike looduslikku mitmekesisust.
Eelised ja puudused
Kuigi mahetoidul on toiteväärtuse poolest parem koostis, on mahepõllundusel siiski ka mõningaid puudusi: see nõuab palju tööd, eriti käsitsi tööd, saagid on väiksemad, mistõttu mahetoit on kallim ja sama toidukoguse kasvatamiseks kulub rohkem maad.
Eelistades aga Eestimaal toodetud mahetoitu, saame mahetootjaid ja maaelu toetades ühtlasi puhtama looduse.
Pean meeles
Mahepõllunduse eesmärk on toota põllumajandussaadusi looduskeskkonda ja elurikkust säästval moel.
Mahepõllunduses ei kasutata mineraalväetisi, väetatakse sõnniku, komposti ja haljasväetistega.
Umbrohu ja taimekahjurite tõrjeks ei kasutata keemilisi vahendeid, vaid mitmeväljasüsteemi ja biotõrjet.
Küsimusi ja ülesandeid
- Mis on mahepõllundus?
- Miks eelistatakse mahepõllunduses väetamiseks laudasõnnikut ja komposti?
- Kuidas hävitatakse mahepõllunduses umbrohtusid ja taimekahjureid?
- Kas põllul viljade vaheldumisi kasvatamine takistab kahjurite levikut? Põhjenda.
- Mismoodi aitavad kevadel lindudele ülespandud pesakastid saaki suurendada?
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Milliseid organisme kasutab inimene võitluses kahjurputukatega?
- Kas väetamisel kehtib põhimõte: mida rohkem, seda parem?
- Kuidas on sinuga lood, kas eelistad mahepõllumajanduse tooteid ja oled nõus maksma selle eest pisut enam?
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ