- Kuidas kujuneb mandrijää?
- Mis on moreen?
- Millised on mandrijäätekkelised pinnavormid?
Liustik on liikuv jää
Viimase 2–3 miljoni aasta jooksul on maakeral vaheldunud mitu külma- ja soojaperioodi, st jääaega ja jäävaheaega. Jääaeg algab, kui ilm muutub külmemaks ja pikal talvel sadanud lumi ei jõua lühikese jaheda suve jooksul ära sulada. Lumekiht läheb aastatega üha paksemaks ja raskemaks. Alumised kihid tihenevad ja muutuvad jääks. Kui pealmiste kihtide surve tõttu hakkab jää mass liikuma, siis on tekkinud liustik.
Liustikud liiguvad nagu hiigelsuured sahad, mis kraabivad maapinda ja kangutavad lahti suuri kive. Kivimid, mida jää kaasa haarab ja edasi kannab, purunevad ning muutuvad aina väiksemateks osakesteks. Liustiku sees on nii hiigelsuuri rändrahne kui ka liivaterakesi, saviosakesi ja mulda. Jää koos kaasa haaratud kividega tasandab ja lihvib maapinda nagu liivapaber. Seetõttu ongi nendes piirkondades, millest mandrijää kunagi üle liikus, maapind ümardunud vormidega. Siin pole teravatipulisi mägesid ega järsuveerulisi orgusid.
- Eesti
- Hispaania
- Iirimaa
- Island
- Itaalia
- Kreeka
- Läti
- Norra
- Portugal
- Prantsusmaa
- Rootsi
- Soome
Mõtle!
- Millised looduslikud tingimused võivad kutsuda esile jääaja?
Mandrijää kuhjas setteid
Siis kui kliima jälle soojemaks muutus ja liustik sulas, jäi kogu jää sees olnud kivimiosakeste segu maapinnale maha. Kivimiosakesi, mille jää kohale kandis ja mis jääst välja sulasid, nimetatakse moreeniks.
Mandrijääst välja sulanud paks moreenikiht katab maapinda peaaegu kogu Eestis. Moreeni hulka kuuluvad nii rändrahnud kui ka imepeened saviosakesed. Rändrahne leidub eriti palju Põhja- ja Lääne-Eesti rannikul. Enamiku neist on liustik lahti kraapinud Läänemere põhjast, aga ka Soome ja Rootsi aladelt, ning siia kandnud. Võib ette kujutada, kui võimas pidi olema mandrijää, mis liigutas hiigelsuuri rändrahne.
Mandrijää sulamisel tekkis tohutult vett. Liustikuservas oli arvukalt lõhesid, mille jääst kallaste vahel voolasid tormakad sulamisveed justkui jõed. Vesi kandis endaga kaasa kive ja kivimiosakesi, lihvides need siledaks ja ümaraks. Kui jõe jõud rauges, vajusid kivikesed põhja. Kunagiste jääjõgede vooluteed tähistavad praegu kruusast piklikud kõrgendikud, sulaveest tekkinud järvede aset aga liiva- ja savitasandikud.
Mõtle!
- Millest tuleb nimetus „rändrahn”?
- Miks nimetatakse Eesti maastikku vahel ka moreenmaastikuks?
Eesti maastikke ilmestavad mandrijäätumise jäljed
Mandrijää kujundas selle ala pinnamoodi, millest ta üle liikus. Kui jää peale tungis, kulutas ta maapinna tasaseks, kui aga taandus, sulas sellest välja paks moreenikiht ja maapind muutus lainjaks. Kõikjal üle Eesti kohtab looduses erineva kuju ning kõrgusega moreenist ja liivast-kruusast künkaid. Need vahelduvad tasandike, orgude ja nõgudega ning muudavad meie maastikud mitmekesiseks.
- 1
- 2
- 3
Mandrijäätekkelised pinnavormid Eestis ja paljudes teistes maailma piirkondades tõendavad, et kunagi kattis mandrijää palju suuremaid alasid kui praegu. Teadlased õpivad tundma liustike liikumist, kui uurivad neid alasid, mis on praegugi kaetud mandrijääga.
Mõisted
- mandrijää – mitme kilomeetri paksune ulatuslik jääkilp
- moreen – eri suurusega kivimiosakeste segu, mis jäi maha liustiku sulades
- rändrahn – mandrijääga oma esialgsest kohast eemale kantud suur kivi
- voor – liustikujää mõjul tekkinud leivapätsikujuline kõrgendik
Ma tean, et …
Mandrijää on kujundanud pinnamoodi laialdastel aladel, millest ta kunagi üle liikus. Peale tungides tasandas liustik maapinda ja jää sulades kuhjusid künkad. Mandrijääst sulas välja moreen, mille koosseisu kuuluvad nii rändrahnud kui ka imepeened saviosakesed.
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ