- Mis taimed kasvavad madalsoos?
- Mis iseloomustab siirdesood?
- Mis on älved ja laukad?
Madalsoo tekkimine
Kui madal ala soostub või järv kinni kasvab, vallutavad algul kogu soostuva ala rohttaimed. Mõnes kohas laiutab esialgu pilliroog, teisal katavad maad peamiselt tarnad. Tarnade pikad ja kitsad lehed sarnanevad kõrreliste lehtedega, nende varred on aga enamasti kolmnurksed.
Kuid siin leidub ka kaunite õitega taimi, nagu näiteks soopihl, kalla sugulane soovõhk, ubaleht ja aediirise sugulane kollane võhumõõk. Madalsoos kasvab ka põõsaid, näiteks pajusid, puudest saavad kõige paremini hakkama sookased. Turvas on seal veel õhuke ja soo pind ümbritsevatest aladest madalam. Seetõttu nimetatakse soid, kus kasvavad peamiselt rohttaimed, madalsoodeks.
Pikkamööda koguneb madalsoos turvast aina rohkem, pinnas muutub hapukamaks ja toitainete poolest vaesemaks. Paljudele rohttaimedele see enam ei sobi ja nende asemel hakkab siin-seal kasvama turbasammal.
- Piibeleht
- Jõhvikas
- Soovõhk
- Ubaleht
- Turbasammal
- Kanarbik
- Kollane võhumõõk
- Rabamurakas
- Sookask
- Huulhein
- Paju
- Tupp-villpea
- Kukemari
- Tarnad
Madalsoost saab siirdesoo
Sood, milles leidub nii madalsoole kui ka rabale omaseid taimi, nimetatakse siirdesooks. Siirdesoo on üleminekujärk madalsoo ja raba vahel. Turbasambla mätastel hakkavad peatselt kasvama rabataimed, näiteks tupp-villpea ja jõhvikas. Seal ei ulatu nende juured enam toitainerikka mullani. Siirdesoos leidub siiski veel ka madalsoo taimi, mis kasvavad mätaste vahel ikka veel n-ö jalgupidi vees ja saavad endist viisi kätte rohkem toitaineid. Puudest võib siirdesoos näha nii kaski kui ka üksikuid kiduraid mände.
- Siirdesoos on üha paksemaks muutuvas turbakihis liiga palju toitaineid ja see ei sobi madalsoo taimedele.
- Siirdesoos ei ulatu turbasambla mätastel taimede juured enam toitainerikka mullani. Turvas on hapukas ja toitainevaene, madalsoo taimedele see ei sobi.
Mõtle!
- Mille poolest erineb siirdesoo taimestik madalsoo ja raba taimestikust?
Siirdesoost areneb raba
Turbasambla mättad siirdesoos laienevad tasapisi ja kasvavad lõpuks omavahel kokku. Kui kogu soo on paksu turbavaibaga kaetud, saab rääkida juba rabast ehk kõrgsoost. Rabas ei ulatu taimede juured enam toitainerikka mulla ja põhjaveeni. Toitaineid saavad rabataimed ainult sademeveest ja rabale langenud tolmust. Ka kogu vee saavad nad sademetest. Rabas valitsevad turbasamblad. Nende seas hakkavad kasvama juba rabale omased taimed, näiteks peale muraka, tupp-villpea ja jõhvika võib rabas näha kukemarja ja huulheina.
Rabas ladestub pidevalt turvas ja tuhandete aastate jooksul kerkib selle pind ümbritsevast maast kõrgemale, umbes nagu kausis kerkiv saiatainas. Seepärast ei valgu sinna enam pinnavett ja ka põhjavesi jääb paksu turbalasu alla.
Raba on eripalgeline
Raba ei ole ühetaoline. Raba servas kasvavad männid üsna tihedalt, keskosa poole liikudes jääb neid aga aina vähemaks ja raba muutub lagedamaks. Mõnes raba osas on vee ja püdela turba ning samblaga täitunud lohud, mida nimetatakse älvesteks. Nende kõrval on ka tiigi- või järvesarnaseid enamasti pikliku kujuga veekogusid – laukaid. Laukad ja älved võivad olla väga sügavad.
Raba keskosa ümbritsevad tavaliselt piklikud laukad, mistõttu rabast välja saamiseks tuleb võtta suund laugastega risti. Laugastest tuleb aga ikka ringiga mööda minna, mistõttu võib kergesti ära eksida. Sellepärast peaks rabasse minema mitmekesi.
Seda, et raba kujutab endast veest ja turbasamblast koosnevat hiiglasuurt kerkinud pätsikest, on raba serval seistes raske mõista. Kuid mõnes kohas Eestis võib seda selgesti näha. Soomaa rahvuspargis asuvat Kuresoo raba piirab lõuna poolt Halliste jõgi, mille veetase võib üleujutuste ajal tõusta kuni 6 meetrit. Üleujutuste alal turbasamblad kasvada ei saa ning seal on raba serv otsekui noaga ära lõigatud. Rabarinnak on seal 6–7 meetrit kõrge. Kuresoosse minekuks tuleb tõusta nagu mäkke.
Mõisted
- madalsoo – soo, kus kasvavad peamiselt rohttaimed
- siirdesoo – soo, kus turbamätastel kasvavad rabataimed ja nende vahel madalsootaimed
- raba – paksu turbakihiga kaetud soo, kus kasvavad rabataimed ja mis toitub ainult sademeveest
- älves – vee, püdela turba ja samblaga täitunud lohk
- laugas – tiigi- või järvesarnane veekogu soos
Ma tean, et …
Soo arenguetappe nimetatakse madalsooks, siirdesooks ja rabaks. Neis on erinevad keskkonnatingimused ja iseloomulikud taimekooslused. Rabas leidub älveid ja laukaid.
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ