„Tule vaatama!” hüüab Jip. „Meil on uus kalender seinal. Ja mina tohin sealt ühe lehe ära rebida!”
„Ainult ühe lehe?” imestab Janneke.
„Jaa, ainult ühe lehe,” ütleb Jip. „Kõige pealmise lehe. Selle peal on koer. Täpselt Taki moodi!”
Jip rebib lehe ettevaatlikult lahti.
„Kuule,” ütleb Janneke, „kas ma tohin ka ühe rebida?”
„Hea küll siis,” ütleb Jip. „Aga ainult ühe.”
Janneke tõmbabki ühe lehe välja. Selle peal on kass. Täpselt Sipi moodi. Aga järgmise lehe peal polegi pilti. Ainult tähed.
„See pole üldse huvitav,” ütleb Janneke. „Ei tea, mis pärast seda tuleb? Vaataks õige!”
Ja Jip tõmbabki lehe välja, et vaadata, mis pärast seda tuleb.
„Ikka mitte midagi,” ütleb Janneke, „aga nüüd peab igatahes küll hobune tulema.”
Jip ja Janneke tahavad nii kangesti teada, milliseid pilte seal veel on. Ja kordamööda tõmbavad nad kalendrist lehti välja.
„Nüüd tõmban mina veel ühe,” ütleb Janneke.
„Ja mina veel selle,” ütleb Jip.
„Hei! Mis te seal teete?” kostab äkki ema hääl.
„Tõmbame kalendrist lehti välja,” ütleb Jip. „Ainult paar tükki.”
„No vaadake nüüd,” ütleb ema. „Täna on alles teine jaanuar, aga teie olete juba kõik jaanuari päevad kalendrist välja rebinud.”
Jip ja Janneke on hirmsasti ehmunud.
„Nüüd on meil hoopis veebruar,” ütleb ema. „Ja isal ei tulegi enam sel aastal sünnipäeva, sest tema sünnipäev on jaanuaris. Aga jaanuar on juba möödas.”
Jip ja Janneke on ehmatusest peaaegu nutma puhkemas. Mõne hetke pärast ütleb aga Jip: „See pole ju võimalik! See on ainult nali! On ju, ema?”
„Jaa, see on muidugi nali,” kostab ema. „Tegelikult kestab jaanuar veel tükk aega. Aga kalendrist on ikkagi kahju. Teil tuleb nüüd kõik need lehed sinna ilusti tagasi kleepida.”
Jip ja Janneke asuvad kleepima. Ja nad teevad seda väga hoolikalt.
- Milline kalender oli Jipi perel?
- Miks hakkasid lapsed kalendrist pilte välja rebima?
- Milliseid pilte leidsid Jip ja Janneke kalendrilehtedelt?
- Milliseid kalendreid sina tead?
