
Aastas on 12 kuud. Niipea kui üks lõpeb, algab kohe teine. Kuud järgnevad üksteisele ega kohtu kunagi.
Inimesed jutustavad, et mägisel Böömimaal olevat olnud tütarlaps, kes nägi kõiki kahtteist kuud korraga.
Kuidas see juhtus? Vaat nõnda.
Kas sina tead kuude nimetusi?
Loetle need.
Ühes väikeses külas elas kuri ja ihnus* naine. Tal oli kaks tütart: üks oli oma, teine aga võõrastütar*. Naine armastas oma tütart, kuid võõrastütar ei osanud talle kuidagi meele järele olla. Oma tütar vedeles päevad läbi voodis ja sõi präänikuid. Võõrastütar pidi aga kõiki kodutöid tegema: ta kandis vett, tõi metsast hagu*, pesi pesu, kastis peenraid.
Kuidas veetsid tüdrukud oma päevi?
* ihnus – kitsi, kade
* võõrastütar – tüdruk, keda ei kasvata tema oma ema
* hagu – peeneid oksi kütteks
Oli talv, lumine ja tuisune jaanuarikuu. Ühel õhtul ütles kuri naine võõrastütrele: „Mine õige metsa ja korja lumikellukesi! Homme on su õel nimepäev.“ Tütarlaps vaatas hirmunult võõrasema. Õde aga kamandas: „Mine, mine! Siin on korv.“ Tüdruk mässis end rätikusse ja läks.
Miks saadeti tütarlaps metsa?

Tuiskab lund. Ümberringi pimeneb.
Äkki vilgatab* puude vahel tuli.

Tütarlaps jõuab lagendikule*.
Seal põleb suur lõke. Lõkke ümber istuvad inimesed.

Korraga oli metsas täielik kevad. Lumi sulas, rohi haljendas*, linnud sädistasid. Põõsaalused olid lilli täis. Tüdruk korjas oma korvi täis, tõusis ja vaatas ringi. Enam polnud kedagi näha! Kõik oli äkki pime. Tüdruk jooksis ja jooksis, kuni märkas, et ongi koju jõudnud.

„Ma muud ei palunudki!” vastas vaenelaps. „Oled ikka rumal!“ hüüatas õde. „Kord elus saad kokku kõigi kuudega – ega oska midagi muud küsida! Küll mina oleksin teadnud, mida paluda.” „Tark tütreke!” kiitis ema ja saatis oma tütre metsa.


Jaanuar sai pahaseks. Ta äigas* varrukaga tuisu keerlema. Tüdruk kukkus hange ja lumi tuiskas talle peale. Võõrasema ootas kaua oma tütart. Lõpuks mässis ta end soojalt riidesse ja läks metsa. Käis, käis, otsis, otsis, kuni ise ära külmus.

Võõrastütar läks mehele ja kasvatas üles lapsed. Tema maja juures oli imeilus aed, kus õitsesid lilled, valmisid marjad, küpsesid õunad ja pirnid. Kuuma ilmaga oli seal jahe, tuisu ajal vaikne. „Sellel perenaisel on kõik kaksteist kuud korraga külas,“ rääkisid inimesed.
Vene keelest tõlkinud Kira Sipjagina* härmatise – külmakorra, jääkirme
* äigas – lõi korra jõuga
Kuidas seda lugu saaks mängida näidendina?
- Kumb tüdrukutest meeldis vendadele-kuudele enam? Miks?