Poes
Mu ema ja isa käivad toidupoes koos. Tavaliselt teevad nad reede õhtul ostunimekirja ja laupäeva hommikul lähevad poodi.
Ostunimekirja kirjutavad nad kõigepealt need asjad, mida meil on vaja ja mis on otsas. Pärast seda mõtlevad nad, mida me järgmistel päevadel sööme ja mida selleks vaja on. Siis panevad nad kirja need asjad, mis veel puudu on. Ja lõpuks küsivad nad alati minu ja Juhani käest, kas meil on poest midagi vaja.
Kui ema ja isa lähevad ainult toidupoodi, siis ma kaasa ei lähe. Seal ei ole minu arvates väga huvitav. Seal on palju rahvast ja mõnikord on poes isegi kitsas.
Vahepeal lähevad aga ema ja isa sellisesse poodi, kus on ka mänguasjad. Siis ma tahan kaasa minna, sest seal on palju põnevam. Mulle meeldivad sellised mängud, kus peab nuputama ja midagi ise tegema.
Mänguasjapood on küll tore, aga tegelikult on mul veel üks lemmikpood. See on ehituspood! Need poed on alati nii-nii suured ja põnevad. Mulle meeldib vaadata tapeete ja värve ja lampe ja kõike muud sellist. Kui ma neid asju vaatan, siis ma alati mõtlen, kuidas need minu tuppa sobivad. Kui ma suurem olen, siis hakkan remonti tegema. Kogun raha ja teen igal suvel oma toa hoopis teistsuguseks. Minu unistuste toas on lagi helesinine nagu taevas, põrand kollane nagu liiv ja seinad rohelised nagu mets!
Mis poed need on?
Seleta ja jäta meelde!
|
Sõna või väljend |
Seletus või näide |
|
kitsas |
ehk kui on vähe ruumi. Väga kitsal tänaval ei saa autoga sõita. |
nuputama | ehk välja mõtlema. Nuputame uue mängu! |
otsas | Me peame poodi minema, sest meil on leib otsas. |
puudu | Kas meil on veel midagi puudu? |
remont | Sellel sügisel teeme kodus remonti. |
tapeet | Minu venna toa seinal on hall tapeet. |
vaja | Mida meil poest vaja on? |
61. E-ülesanne. Vali õige variant!
1. Teele ema käib toidupoes alati .
2. Ema ja isa lähevad toidupoodi hommikul.
3. Nad ostunimekirja kõik need asjad, mida neil poest vaja on.
4. Teele arvates toidupoes väga põnev.
5. Teelele mängud.
6. Teele lemmikpood on .
7. Teele unistuste toas on lagi , põrand ja seinad .
63. Räägi sõbraga!
Kasuta liitsõnu harjutusest 62 ja räägi sõbraga:
– mis poes sulle meeldib käia,
– mis poes sulle käia ei meeldi,
– mis poes sa kõige sagedamini käid,
– mis poes käid sa vahel üksi,
– mis poes käid sa alati koos ema ja isaga.
64. Kuula dialoogi! Räägi sõbraga!
Kaarel: Rein, lähme sööklasse! Ma ostan ühe õuna.
Rein: Olgu, lähme! Ma ostan siis ka midagi.
Kaarel: Mida sa ostad?
Rein: Ma ei tea veel. Võib-olla ostan ühe väikese šokolaadi.
Jäta meelde ja kasuta: ostma
Jäta meelde ja kasuta!
|
OSTMA |
|||
|
Ma ostan täna Hugo Vaheri raamatu „Jõesaare poisid”. |
Ma ostsin eile toidupoest kaks õuna ja kolm pirni. |
||
|
ma ostan |
me ostame |
ma ostsin |
me ostsime |
|
ei osta |
ei ostnud |
||
65. Kuula ja loe lühidialooge! Esita dialooge koos pinginaabriga ilma õpikut kasutamata!
1. Bussijaamas
Ostja: Tere. Palun mulle tänaseks üks bussipilet Tartusse.
Müüja: Tere. Mis kell te soovite Tartusse sõita?
Ostja: Kas kell kaks läheb buss Tartusse? Kui jah, siis palun üks pilet sellele bussile.
Müüja: Jah, kell kaks läheb buss Tartusse. Palun 10 eurot.
Ostja: Palun, siin on 10 eurot.
Müüja: Aitäh. Head sõitu!
Ostja: Tänan! Head aega!
2. Kioskis
Ostja: Tere. Palun mulle üks Kalevi šokolaad.
Müüja: Tere. Palun. Kas te maksate kaardiga või sularahas?
Ostja: Ma maksan kaardiga.
3. Toidupoes
Ostja: Tere. Palun 400 grammi vorsti.
Müüja: Palun. Kas veel midagi?
Ostja: Jah. Palun 500 grammi viinereid.
Müüja: Palun. Kas veel midagi?
Ostja: Ei, see on kõik. Aitäh.
Müüja: Palun. Ilusat päeva!
4. Raamatupoes
Ostja: Tere. Vabandust, ma ei leia Hugo Vaheri raamatut „Jõesaare poisid”.
Müüja: Tere. Ma kohe näitan. Palun, siin see on.
Ostja: Aitäh. Ma soovin seda osta.
Müüja: Olge lahke, aga palun! Kas te maksate kaardiga või sularahas?
Ostja: Sularahas.
66. Koostage ise dialooge!
Valige pinginaabriga välja üks pood. Kirjutage vihikusse selles poes toimuv dialoog ostja ja müüja vahel. Lugege seda ja esitage klassikaaslastele!
MÄNGIME!
50 sõna jutt
Õpilased moodustavad paarid. Õpetaja annab neile paberi või õpilased kirjutavad ühte vihikusse. Paarilised peavad kirjutama jutu, mis koosneb 50 sõnast ning kus ükski sõna ei kordu. Pärast loetakse jutt klassi ees teistele ette.
NB! Soovitatav on ette anda ka maksimaalne kirjutamise aeg, nt 10 minutit.
NB! Vastavalt klassi tasemele saab kirjutada lühemat või pikemat juttu.
Mängus võiks jutu pealkiri olla „Naljakas poeskäik”.
Pööra tähelepanu: ostan mida?
Pööra tähelepanu!
|
OSTAN – MIDA?
AGA: |
Näited:
|
67. E-ülesanne. Kasuta õiget vormi! Kirjuta!
1. Ma lähen poodi ja ostan sealt . (komm)
2. Isa läheb pärast poodi ning ostab sealt (juust) ja . (vorst)
3. Vanaema ostab poest , ta teeb õhtul kartuliputru. (kartul)
4. Kas sa ostsid ? (jogurt)
5. Ana, lähme ostame kaks ! (õun)
6. Oi, meil on leib otsas. Palun mine poodi ja osta ! (leib)
68. Rühmatöö „Poes”
Moodustage kahe- kuni neljaliikmelised rühmad. Iga rühm saab suure paberi. Mõelge, mis toiduained peaksid kindlasti kodus olema. Koostage suur ostunimekiri! Võite kasutada ka sõnastikku. Samuti võite juurde joonistada pilte.
Esitlege oma ostunimekirja klassikaaslastele. Rääkige, mida te ostate. Kasutage lause algust „Me ostame …”
69. Mida sa poest ostaksid?
Kujuta ette, et sul on 10 eurot. Vaata, mida poes müüakse ja kui palju need asjad maksavad. Mida sa 10 euro eest ostaksid ja mida sa ei ostaks? Räägi sõbrale!
