A
- Aasia – maailmajagu, suur maismaapiirkond
- ahhetama – imestades ah ütlema või hüüdma
- ajendama – põhjust andma
- ametimees – mingi ameti ehk eriala esindaja, ametnik
- amokki jooksma – hullunult ringi tormama
- amplituud – ulatus, haare
- angoora – pikakarvalise kitse, küüliku vm looma väärtuslik vill
- aps – viga, eksimus
- armetu – vilets, väga kehv, haletsusväärne
- autoportree – kunstniku tehtud pilt iseendast
B
D
- dekoltee – sügavalt avatud kaelus
- dekoratsioon – (ladina keeles decorare – kaunistama) ruumide, tänavate jm kaunistus; lavakujunduselement
- duell – võitlus kahe osalise vahel
E
F
H
- halastama – armu andma, kedagi säästma, kellegi häda leevendama
- halisema – nuttes või haledalt kurtma, hädaldama, soiguma
- hanuka – juudi rahvusest inimeste talvine püha
- haokorjaja – kütteks peente puude ja okste korjaja
- heitlus – võitlus
- helmes – ümmargune või ovaalne klaasist, puidust või muust materjalist kunstlik pärl ehtena või ehetes
- hobutramm – trammivagun, mida vedas hobune
- hõlbus – kerge, lihtne
- hõrk – isuäratav, peene maitse või lõhnaga
- hämarik – pimedavõitu aeg; päikeseloojangu või -tõusu aeg
- hämming – segadus, nõutus
I
- iidne – väga vana, ammune, põline
- inspiratsioon – loominguline innustus
- irvakil – pooleldi lahti, praokil
- iseloom – inimese olemine, loomus, meelelaad
J
- jabur – arulage, tobe; pisut pöörane
- jahmatus – ehmumine, kohkumine
- jalas – ülespoole käänatud otsaga puu või raud, millel sõiduk lund või jääd mööda edasi libiseb
- joovastama – vaimustusse viima, kõike unustama panema; purju tegema
- järgima – jäljendama, järele tegema; juhinduma, täitma
K
- kaaren – ronk
- kabi – hobuse, sebra, eesli, ninasarviku jt kabjaliste loomade varba otstes olev tugev nahamoodustis
- kada – ragulka
- kadunud – siin: surnud
- kaelustama – kallistades ümber kaela kinni võtma
- kahisema – vaikset heli tekitama, sahisema
- kai – sadamasild
- kajut – pealt kaetud ruum inimeste jaoks purjelaevas või mootorpaadis
- kandidaat – kohataotleja; isik, kes on esitatud valimiseks mingile (ameti)kohale
- kaootiline – korrapäratu, segamini olev
- kassikuld – kuldselt läikiv odav metall
- katedraal – peakirik
- katse – 1) püüe, proov midagi teha, sooritada või saavutada; 2) uurimise eesmärgil mingi nähtuse esilekutsumine
- kauboi – ratsakarjus
- keiser – meessoost valitseja tiitel
- kelkima – millestki uhkeldades rääkima, hooplema, kiitlema
- kihlatu – inimene, kes on nõustunud oma kaaslasega abielluma
- kikas – kukk
- kimbutama – kiusama, vaevama, ahistama; kellelegi ebamugavusi, raskusi, kannatusi valmistama
- kiusatus – tugev tahtmine teha midagi lubamatut, sobimatut või mittearukat
- kodakondne – pere liige
- koit – helendav valgus enne päikesetõusu
- kostitama – toidu- või joogipoolist pakkuma
- krepp – õhuke krobelise pinnaga riie
- kähar – lokkis, krässus
L
- laegas – kaanega kastike
- laenuintress – rahasumma, mille laenuandja saab laenajalt tasuks raha kasutada andmise eest
- laim – halvustav jutt
- lasso – jooksva silmusega köis
- liduma – väledasti jooksma, lippama
- lipendama – laperdama, lehvima; tolknema
- luitunud – värvi kaotanud, pleekinud; kahvatu, ilmetu
- luuser – hädavares, kaotaja, allajääja
- lõppema – lõpule jõudma, surema
M
- majesteetlik – suursugune, väärikas, võimas, aukartust äratav
- mannerg – väike sangaga plekknõu
- marru minema – väga vihaseks saama
- menoraa – juutide seitsmeharuline küünlajalg
- metsnik – metsaülem
- mokad – huuled
- monteerima – kinnitama, ehitama, paigaldama
- muistend – tõesti sündinud loona esitatud lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku või sündmusega
- mullikas – vasikaeast välja kasvanud noor lehm
- murre – keele eri kuju, mida kasutatakse väiksemas piirkonnas (nt eesti keeles on Võru murre, saarte murre jt)
- muul – 1) sadamasild, lainemurdja; 2) hobueesel, hobuse ja eesli järeltulija;
- mõistujutt – jutt, millesse on peidetud õpetlik mõte
- mõrsja – pruut, varsti abielluv naine
- mäletsema – põhjalikult mäludes toitu peenestama
- mänedžer – (ürituse) korraldaja; kellegi esindaja
- märksa – märgatavalt, tunduvalt, palju
- mäsu – märul, mürgel, möll
- müügima – möögima, ammuma
N
- naakmann – terane, vempudeks valmis poiss või noormees
- nailonsukad – õhukesed läbipaistvad sukad
- nimmekoht – selja keskmine, vöökoha osa
- nukits – nukk, sarvemügarik
- nõbu – onu või tädi laps
- nõmm – kuiv ja lage üksikute puude ja põõsastega liivane ala
- nõtkelt – painduvalt, paindlikult, graatsiliselt
- nägus – välimuselt ilus, kena
- nördimus – suur meelepaha
- nülgima – nahka kehalt maha võtma
O
- oimetu – jõuetu, uimane; meelemärkusetu, teadvusetu; liikumatu
- ooper – väga suurejooneline lavateos, kus ühtaegu lauldakse ja näideldakse
- orb – vanemateta laps
- ori (orja) – teise omandiks olev õigusteta isik, käsutäitja, alam
- osutuma – selguma, ilmsiks tulema
P
- paaditekk – paadi või laeva põrand
- pahisema – mühisema, kohisema
- palakas – lina või muu kangatükk
- parras – laeva või paadi külg või ülemine äär
- peig (peiu) – peigmees
- penn – münt, peenrahana kasutusel mitmes riigis
- piiblilugu – lugu piiblist e pühast raamatust
- piidlema – vargsi, eemalt jälgima või vaatlema; luurama, piiluma
- piimakombinaat – ettevõte, kus pakendatakse piima
- pillaja – raiskaja, laristaja, ülemäära kulutaja
- pillamine – raiskamine
- portselan – valge tugev ja õhuke savi, millest valmistatakse hinnalisi lauanõusid; siin: portselanist valmistatud nõud ja nipsasjad
- pretendeerima – midagi taotlema; ametikohta saada tahtma
- pretendent – millegi taotleja; see, kes tahab ametikohta saada
- protsent – üks osa sajast
- punkar – inimene, kes kuulab erilist rockmuusikat ja on pisut mässumeelne, riietub eripäraselt ja silmatorkavalt
- puänt – loo üllatuslik lõpp
- põdur – haiglane, kehva tervisega
- põrmugi – natukestki, vähimalgi määral
- pööripäev – päev, mil aastaaeg vahetub (nt kui kevadest saab suvi); aastas on neli pööripäeva: kevadine, suvine, sügisene ja talvine
- püstloodis – otse püstisuunas
R
- radar – seade millegi avastamiseks ja jälgimiseks
- rahvajutt – pärimuslik lugu, mida räägitakse edasi põlvest põlve (nt muinasjutt, muistend, naljand)
- ranits – seljas kantav koolikott
- reeling – laevalae ümber olev serv või sein
- repliik – tegelase ütlus või vastus
- rihtima – õigeks, parajaks seadma; sobitama, sättima
- ristima – ristiusu kombe kohaselt nime andma
- robinal – kiirustades, ühe ropsuga
- romantiline – tundeline, luuleline
- ruuge – tumekollane, (punaka varjundiga) helepruun, rebasekarva
- röödakile – lösakile, röötsakile, kõhuli millegi peale
S
- saatus – paratamatus, inimese elukäik
- sabakuub – meeste pidulik pintsak, mille tagaosas on kaks pikka siilu
- salakari – veealune kaljurahn, suur kivikamakas
- serenaad – armastuslaul
- siid – tavaliselt väga õhuke kallis riie, mis on kootud siidiliblika rööviku niidist
- sillutis – munakividest, plaatidest või muust materjalist kõva teekate
- sindel – katuselaast, katusepilbas
- sinjoore – härra, isand (Itaalias)
- skaneerima – pilti arvuti sisse võtma
- skäär – madal kaljusaar ranna lähedal
- slepis (olema) – köie otsas ära vedama (näiteks üks paat veab teist pati)
- soosima – toetama, poolehoidu avaldama
- stabiilne – kindel, püsiv, muutumatu
- steriilne – haigusvaba, mikroobivaba
- suli – kelm, petis, tüssaja
- sõstrasilmad – tumepruunid silmad
- sööstma – väga kiiresti, suure hooga liikuma, hüppama
Š
T
V
- vallikraav – linna või kindluse ümber rajatud sügav kaitsekraav, mis võis olla veega täidetud
- valm – õpetliku lõpuga lühike jutt või luuletus, kus tegelasteks on loomad
- veesüliti – kaunistatud vihmaveerenni ots (näiteks lohepea kujuga)
- vene – paat
- vile (vileda) – hõre, kulunud (riie)
- vitraažaken – värvilisest klaasist pildi või mustriga kaunistatud aken
- vitriin – vaateaken
- volksama – kargama, suurte hüpetega kalpsama
- vombat – Austraalias ja selle ümbruskonna saartel elav jässakas ja aeglase loomuga kukkurloom
- vooruslik – ainult väga heade omadustega (aus, õilis, vapper, viisakas jms)
- väät – väänduv taimevars; mõne põõsa (pikk ja peenike) oks
Ü
- üle hindama – kellegi väärtust valesti mõistma, kedagi paremaks pidama
- ülistama – vaimustunult tunnustust, austust avaldama, kiitma
