84. Loe ja koosta viktoriiniküsimused!
Loe ja koosta teksti sisu kohta klassikaaslastele 7 viktoriiniküsimust. Ole kindel, et suudad ka ise nendele küsimustele vastata.

TALU JA TALUTÖÖD
Eesti vabaõhumuuseum on omamoodi küla, mis asub Tallinna piiril kunagises Rocca al Mare suvemõisas. Kõige vanem taluarhitektuuri eksponaat vabaõhumuuseumis on rehielamu koos tolleaegse sisustusega, selle juurde kuuluvate muude hoonetega ning aia- ja õuealaga.
Taluõuel asusid hooned üsna vabalt ümber avara õuemuru, neist rehielamu enamasti esiküljega lõunasse ja seljaga külmade põhjatuulte poole ning varaaidad nii, et neid oli aknast näha. Taluehitiste hulka kuulusid veel laut ja püstkoja moodi suveköök. Püstkodades elasid juba kiviaegsed kütid-kalastajad. Mõnel talul oli veel eraldi saun ning sepikoda. Õue keskel asus kooguga kaev. Taluhooneid ümbritses kivi- või puuaed, mille taga asusid põllu- ja karjamaad.
Talu kõige tähtsam hoone oli jämedatest palkidest, imepisikeste akende ja massiivse rookatusega rehielamu. Rehielamu jagunes kolmeks.
Keskel asuvas rehetoas elati, magati, toimetati ning kui eraldi sauna polnud, siis suure reheahju peal ka viheldi end ning pesti tünnis. Talupere elu kulges vastavalt aastaaegadele. Sügisesel rehepeksu ajal kuivatati rehetoas vilja ja peksti reht. Külmal talveajal elas ja töötas kogu talupere koos soojas rehetoas. Perenaine küpsetas reheahjus leiba, valmistas lahtisel tulel toitu. Naispere kudus kindaid, sukki, sokke, ketras lõnga, õmbles riideid. Meespere meisterdas lihtsaid puunõusid ja põllutööriistu. Paljud pereliikmed magasid seal. Talvekülmaga pidi rehetoas talupere kõrval leiduma ruumi ka loomade jaoks. Kanu ja kukki, vastsündinud põrsaid, lambatallesid ja vasikaid toodi tuppa sooja, kuni nad niipalju tugevamaks said, et suutsid laudas vastu pidada. Kevadel soojade ilmade saabudes läks elu vabamaks. Noored leidsid endale magamiskoha õuehoonetes – tüdrukud aidas, poisid lakas –, täiskasvanud kambris. Toitu tehti nüüd aga suveköögis.
Kambrid olid rehielamu teiseks osaks. Nendes ei olnud ahju. Eeskambris akna all paiknesid tavaliselt kangaspuud. Talviti kudus naispere seal kangast, millest sai õmmelda rõivaid kogu perele. Tagakamber oli aga kõige uhkem ruum: riidekapis paremad rõivad, vooditel ja hällil erksavärvilised vooditekid, laual pitslina. Tagakambris magasid peremees ja perenaine ning hälliealine laps.
Rehielamu kolmanda osa moodustas rehealune. Seal hoidis peremees põllutööriistu. Seina ääres olid puuadrad, heinahargid, rehad, nende kõrval saanid, reed ja vankrid.
Talu ait pidi olema mahukas ja koosnema mitmest osast. Üks osa oli riideait. Igale perenaisele ja peretütrele kuulus siin vähemalt üks kirst. Kirstus hoidsid nad riideid, neiud kogusid sinna kaasavara. Aida teises osas hoidis pererahvas toiduaineid. Seintel olid riiulid, nende peal puupütid, kaljakapad ja toidukarbid, põrandal mitmesuguse suurusega tünnid. Kolmandas ruumis hoidis peremees puunõudes vilja.
85. Lõpeta lause!
Lause lõpetamiseks vali antud väljendite seast sisult sobivad.
Rehielamule on iseloomulik …
kivikatus
plekk-katus
rookatus
telliskiviseinad
palkseinad
madalad uksed
avarad aknad
imepisikesed aknad
korstnaga ahi
korstnata ahi
massiivne reheahi
uhke sisustus
kallis sisustus
tagasihoidlik sisustus
lihtne sisustus
pehmed toolid
kõvad pingid
pikad puupingid
keraamilised nõud
puunõud
86. Arva ära sõnade tähendus!
Püüa esimese sõna järgi ära arvata ka ülejäänud sõnade tähendus.
maa, -, -d | – karjamaa, põllumaa, heinamaa, aiamaa, kukkus maha, elab maal |
rehi, rehe, reht | – rehielamu, rehetare, reheahi, rehepeks, rehepeksumasin |
hoone, -, -t | – kõrvalhoone, taluhoone, tüüpiline hoone, vanaaegne hoone |
palk, palgi, palki | – palkhoone, palkelamu, palkmaja, jäme palk, ümmargune palk, kuusepalk, kasepalgid, männipalgid |
ait, aida, aita | – riideait, toiduait, viljaait, kalaait, kaubaait, aidauks |
laut, lauda, lauta | – karjalaut, loomalaut, noorkarjalaut, lambalaut, sealaut |
talu, -, - | – talupidaja, taluomanik, talunik, talurahvas, talumaad, taluperemees |
87. Kasuta sõnu!
Kasuta antud sõnu näidise järgi.

NÄIDIS:
see ehitis (nimetav), andmed selle ehitise (omastav) kohta, kirjelda seda ehitist (osastav)
talu, taluhoone, rehielamu, reheahi, laut, tall, heinaküün, ait, lubjaahi, suveköök, saun, kaev, tuulik, koolimaja, sepikoda, võrgukuur, külapood, pritsikuur, kabel, kõrts, ees- ja tagakamber
Täida kuulamisülesanne 10 e-töövihikus.
88. Arva ära!
Arva ära, mida reisisellid muuseumi giidilt küsisid, kui vastused olid järgmised.

- Kõige vanemad hooned ja esemed on pärit 17. sajandist.
- Muuseumi territooriumile on kogutud 71 erinevat hoonet.
- Me tähistame paljusid rahvakalendri tähtpäevi, nende hulgas ka mardi- ja kadripäeva, muidugi ka jaanipäeva.
- Kevadistel ja sügisestel talupäevadel tutvustavad muuseumi töötajad talutöid: valmistavad talutoitu, küpsetavad leiba, pesevad pesu, kütavad sauna.
- Jah, see info on õige. Vanas koolimajas tegutseb lastemuuseum, kus lapsed saavad õppida ajalugu ja paljusid teisi kasulikke asju mängu kaudu.
- Ei, talvel on taluhooned suletud. Lahti on vaid kõrts, koolimaja ja käsitööpood.
- Perepilet kehtib kahele täiskasvanule ja selle pere lastele, ükskõik kui palju neid on.
- Sissepääs muuseumi on tasuta iga kuu viimasel teisipäeval.
89. E-ülesanne. Täida lüngad!
NÄIDIS:
Giidilt saime teada, millal on hooned ehitatud, kes siin elasid, millega nad tegelesid ja milleks üht või teist hoonet kasutati.
1. Vabaõhumuuseumi voldikust sain teada, on muuseum avatud, üritusi nad läbi viivad, registreerida end õpitoast osavõtjaks, asuvad kiigeplats ja terviserada.
2. Muuseumi õpitubades saab ise proovida, käib leivategemine või kangastelgedel kudumine, korvipunumine on keeruline töö, või teada saada, pikk on tee lina külvamisest linase särgini, mille saab selga panna.
3. Taluõues ringi jalutades sain teada, on kaev tavaliselt õue keskel, hoiti aidas, hoiti tööriistu, valmistati toitu suvel ja oli vaja loomadele kaht hoonet – lauta ja talli.
4. Siseruumides seletas giid, olid vanasti majadel nii väikesed aknad ja uksed, kambrit on rehielamus, tegeles talvel naispere ja meespere ning tagakambrit peetakse uhkemaks kui eeskambrit.
5. Nüüd ma tean, poolest erineb vabaõhumuuseum teistest muuseumidest, hoonet asub muuseumi territooriumil, asuvad tuulik ja vesiveski, saab teha koolimaja õpitoas ja üritusi külalistele pakutakse.
90. Võrdle fotosid!
Vaata fotosid ja võrdle eelmiste sajandite eestlase elamist tänapäeva võimalustega. Mis on sarnast, mis erinevat? Mis hooned või majaosad võiksid tänapäeval täita aida, suveköögi ja rehealuse ülesandeid?


91. Loe ja ütle peast!
Loe. Kata kaks parempoolset tulpa kinni ja ütle need peast. Palu pinginaabril kontrollida.
Algvõrre (nimetav) | Keskvõrre (nimetav) | Keskvõrre (omastav) |
romantiline hoone | romantilisem hoone | romantilisema hoone trepp |
92. Kasuta sõnaühendeid!
Kasuta eelmise ülesande tabelis nimetavas käändes olevaid sõnaühendeid koos arvsõnaga kesk- ja ülivõrdes. Alusta arvust 2.
NÄIDIS:
romantiline hoone – kaks romantilisemat hoonet, kolm kõige romantilisemat hoonet
Täida ülesanded 33, 34 ja 35 e-töövihikus.
93. Häälda õigesti!
Häälda õigesti. Tõlgi.
Peenendamata L
palk, palga, palka
tulp, tulba, tulpa
hall, halla, halla
vill, villa, villa
Peenendatud L
palk, palgi, palki
tulp, tulbi, tulpi
hall, halli, halli
vill, villi, villi
Õpi ära uued sõnad!
kaev, kaevu, kaevu – колодец
ahi, ahju, ahju – печка
häll, hälli, hälli – колыбель
sisustus, sisustuse, sisustust – обстановка
kangas, kanga, kangast – ткань
kangaspuud = kangasteljed – ткацкий станок
tekk, teki, tekki – одеяло
laudlina, laudlina, laudlina – скатерть
palk, palgi, palki – бревно
mahukas, mahuka, mahukat – вместительный
otstarbekas, otstarbeka, otstarbekat – целесообразный
tüüpiline, tüüpilise, tüüpilist – типичный
ümbritsema, ümbritseda, ümbritseb – окружать
keelama, keelata, keelan – запрещать
E-ülesanne. Uued sõnad
kaev, kaevu, kaevu –
ahi, ahju, ahju –
häll, hälli, hälli –
sisustus, sisustuse, sisustust –
kangas, kanga, kangast –
kangaspuud = kangasteljed –
tekk, teki, tekki –
laudlina, laudlina, laudlina –
palk, palgi, palki –
mahukas, mahuka, mahukat –
otstarbekas, otstarbeka, otstarbekat –
tüüpiline, tüüpilise, tüüpilist –
ümbritsema, ümbritseda, ümbritseb –
keelama, keelata, keelan –