ralli läbib külateed
Autor: Wimberg
pimedus pimedus pimedus pimedus pimedus ännnn!
pimedus pimedus pimedus pimedus pimedus ännnn!
pimedus pimedus pimedus pimedus ännnn! pimedus
pimedus pimedus pimedus pimedus mürrr! ännnn! pimedus
pimedus ännnn! pimedus pimedus pimedus pimedus
pimedus pimedus ännnn! plärrr! pimedus pimedus pimedus
pimedus mürrr! pimedus pimedus ännnn! pimedus pimedus
pimedus mürrr! pimedus pimedus ännnn! pimedus pimedus
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –
pimedus pimedus pimedus nohin nohin pimedus pimedus
pimedus ännnn! pimedus pimedus nohin pimedus pimedus
nohin pimedus pimedus ännnn! mürrr! pimedus pimedus
pimedus pimedus nohin pimedus nohin pimedus pimedus
ännn! plärrr! mürrr! pimedus pimedus norsk! norsk! lürps!
mats-mats-mats pimedus pimedus nohin ännn! nohin
pimedus pimedus nohin pimedus pimedus pimedus
pimedus pimedus pimedus
- Kes ja mis võivad tekitada helisid, mida Wimberg selles luuletuses matkib?
- Milline lugu toimub pimeduse varjus? Kirjuta luuletuse põhjal jutt, milles kirjeldad külateel toimuvat rallit ja selles osalejaid.
Wimberg: kirjanik olgu kogu elu noor
Wimberg, kodanikunimega Jaak Urmet on sündinud 1979. aastal. Ta on viljakas autor, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Tuntud on tema kirjutatud lastesaated „Buratino tegutseb jälle” ja „Saame kokku Tomi juures”. Wimbergi esimene teos „Maaaraamat” ilmus 2000. aastal (sõna „maaa” on pealkirjas tõepoolest kolme a-ga). Raamatus meenutab Wimberg maal vanavanemate juures veedetud lapsepõlve. Üks nendest meenutustest on talletatud ka luuletusena „ralli läbib külateed”. „Maaaraamat” ei ole mõeldud spetsiaalselt lastele ja see ongi Wimbergi luules omapärane — tema lapselik loomisrõõm ja lustlik keelemäng säilib ka täiskasvanutele kirjutades.
Maarius Suviste intervjuu, Maaleht, 7.10.2004 (katkend)
Kui palju erineb lastele kirjutamine, lasteasjade tegemine täiskasvanutele kirjutamisest? On sel üldse mingit vahet?
Kirjutada tuleb nii, et endal on seda tehes hea olla ja tulemus pakub rahuldust. See on peamine. Ja kellel siis kuidas välja tuleb. Mina pole mingit spetsiaalset vaeva näinud, et tekst „lastepärane” tuleks. Ma lihtsalt istun laua taha ja annan minna. Tuleb nagu tuleb – ja ju siis tuleb lastele meele järgi. Kellelgi teisel tuleb aga teistmoodi – tema on kellegi muu meele järgi. See on loomulike eelduste küsimus. Millised need on ja kas neid üleüldse on.
Muidugi peab jälgima, et tekst puht arusaadavuse tasandil lastele vastuvõetav oleks. Aga mingisugust eraldi „lastepärasust” mina ei otsi, ei vaja – ega usugi selle vajalikkusesse. Häid lasteraamatuid iseloomustab see, et need nagu polekski ainult lasteraamatud. Pan Kleksi lugude autor Jan Brzechwa on öelnud: „Laste jaoks on head ainult need teosed, mida loevad meeleldi ka täiskasvanud.” See on äärmiselt tabavalt öeldud.
- Mida peab Wimberg hea lastekirjanduse tunnuseks?
- Loe veel kord läbi „ralli läbib külateed“ — mille poolest võiks see meeldida nii lastele kui ka täiskasvanutele?
