Peatükk 3.6 (Ettevõtlus, kutseõpe)

Nõudlus, pakkumine ja turu tasakaal

Mis on nõudlus?

Mis on pakkumine?

Kuidas kujunevad turuhinnad?

Nõudlus ja pakkumine turul

Turul on alati nõudjad (ostjad) ja pakkujad (müüjad), kellel on erinevad huvid. Teiste sõnadega – turul on nõudlus ja pakkumine, mille puhul peame arvestama teatud seaduspärasustega.

Nõudjad on tarbijad, kes turult tooteid ostavad. Me kõik osaleme erinevatel turgudel nõudjatena, telefoni ostes telefoniturul, kinno minnes meelelahutusturul, jalgratast ostes jalgrattaturul, käsitsi kootud kindaid ostes rõivaturul jne. Kas me oleme valmis ostma neid tooteid ja teenuseid igasuguse hinnaga? Ilmselt mitte.

Tavaliselt ostavad tarbijad midagi rohkem siis, kui see maksab vähem, ja vähem siis, kui see maksab rohkem. Seda nimetatakse nõudlusseaduseks.

Nõudmine (nõudlus) peegeldab toodete koguseid, mida inimesed soovivad ja on suutelised ostma erinevate võimalike hindadega antud ajahetkel.

Nõudlusseadus

Inimesed ostavad tooteid kõrgema hinnaga vähem kui madala hinnaga, juhul kui teised tingimused jäävad samaks.

Nõudluse näide.

Kaisale maitseb väga üks karastusjook. Kui selle hind tõuseks 3 euroni, saaks ta seda endale osta vaid korra nädalas. Samas, kui joogi hind langeks 50 sendini, ostaks ta seda kohe kaks korda päevas. Millne on Kaisa karastusjoogi nõudus? Kas see on kogus, mille Kaisa ostaks 3 eurose hinnaga või kogus, mille ostaks 50 sendise hinnaga? Või kogus, mille ta ostaks muude võimalike hindadega? Kaisa nõudlus joogi järele hõlmab tegelikult kõiki neid koguseid ja hindu.

Kaisa karastusjookide nõudlus nädalas
Kaisa karastusjookide nõudlus nädalas. Punkte ühendav joon joonisel moodustab nõudluskõvera. Kaisa karastusjoogi nõudlus pole ükski üksik punkt kõveral, see on terve nõudluskõver.
  • Arutle, miks ostaks Kaisa madalama hinnaga jooke rohkem ja kõrgema hinnaga vähem.
  • Mõtle neile toodetele, mida sa ise kõige sagedamini ostad. Milliste tootede puhul oled käitunud nii nagu Kaisa?

Ostujõud

Ostjate ja müüjate erinevad huvid väljenduvad ootustes hinna suhtes. Ostjad ootavad võimalikult madalat hinda ja müüjad soovivad saada võimalikult kõrget hinda. Hinnas lepitakse kokku turul kauplemise käigus, st kujuneb tasakaalu- või turuhind, millega on rahul nii ostjad kui ka müüjad.

Hind mõjutab kõiki inimesi otsustamise juures ühtemoodi. Kõrged hinnad vähendavad ostmist, madalamad ergutavad ostma. Hinna mõju on niisugune mõju, mis mõjutab ostuotsust. See näitab, kuidas inimesed antud nõudluse korral sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid muudavad. 

Ostujõud on rahaga tagatud nõudlus. 

Ostujõud on rahaga tagatud nõudlus.

Tarbijaid mõjutavad tegurid

  • ostujõud,
  • toote väärtuse muutumine tarbija jaoks, 
  • kahanev piirkasulikkus,
  • asenduskaupade olemasolu.

Ostujõu näide

Kaisa saaks joogile kulutada maksimaalselt 3 eurot nädalas. Kui hind on 3 eurot, saab ta osta ühe joogi. Kui hind langeb, saab ta osta rohkem jooke.

Joogi väärtus Kaisa jaoks väheneb, kui hind alaneb ja ta saab seda rohkem osta. Kallima hinnaga ostab ta seda endale vaid nautimiseks, madalama hinnaga aga janu kustutamiseks või sõpradele väljategemiseks.

Iga janu saab ükskord täis, pärast iga ärajoodud pudelit rahulolu väheneb, st kusagil on piir. Kahanev piirkasulikkus tähendab, et iga järgmine kogus pakub vähem rahulolu kui eelmine.

Nõudmine turul

Suuremal osal toodetest on asendustoode. Janu kutsutamiseks sobivad Kaisale veel mitmed teisedki joogid, ka vesi. Kui lemmikjoogi hind tõuseb, kasutab Kaisa rohkem soodsama hinnaga asendusjooke. Samas, kui hind langeb, valiks ta paljude võimaluste hulgast kindlasti oma lemmikjoogi.

Hinnamuutused mõjutavad meid kõiki. Meie kõikide nõudluste koosmõju on turunõudlus.

Tarbijate reageerimise tundlikkust hinnamuutustele nimetatakse nõudluse hinnaelastsuseks (ka hinnatundlikkuseks).

Nõudluse hinnaelastsus näitab tundlikkust hinnamuutuse suhtes.

Nõudlus on hinnaelastne, kui hindade alanemine toob kaasa suure nõudluse kasvu ja väike hinnatõus olulise nõudluse vähenemise. On tooteid, mille nõudlus on jäik, kuna need tooted on inimestele vajalikumad kui teised ja nende tarbitav kogus hinna muutudes oluliselt ei muutu.

Nõudluse hinnaelastsust mõjutavad paljud tegurid, nagu näiteks asenduskaupade kättesaadavus, hinnamuutustega kohanemise aeg, tootele kulutatu osatähtsus eelarves. Mis tahes toote nõudluse muutust põhjustavad erinevad tegurid: muutused sissetulekutes ja hooajalistes tingimustes, täiend- ja asenduskaupade kättesaadavus ja hinnad, muutused ostjate arvus, maitses, harjumustes või ootustes.

Turunõudlus on toodete kogus, mida inimesed soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega antud turul kindlal ajahetkel.

  • Tooge näiteid toodetest, mille nõudlust võivad nimetatud tegurid mõjutada.

Pakkumine turul

Ettevõtted toovad turule uusi tooteid, nad on pakkujad. Pakkujad on kõik, kes turul midagi müüa soovivad. Pakkumine on toodete kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad teatud ajahetkel erinevate hindadega müügiks pakkuda.

Pakkumise seadus peegeldab pakutava koguse ja toote hinna vahelist suhet. Kui hind tõuseb, suureneb müügiks pakutav kogus, ja vastupidi, kui hind langeb, väheneb ka pakutav kogus.

Hind mõjutab ka teisi karastusjoogi pakkujaid. Kui kõikide müüjate pakkumised liita, saame summa, mida nimetatakse turupakkumiseks.

Kui hinnamuutus toob kaasa toodete pakutava koguse suure muutuse, on hinnamõju suur ja pakkumine elastne. Näiteks võib villaste käsitsi kootud kinnaste kogus, mida tootja müüa soovib, tunduvalt suureneda, kui käsitöötoodete hind veidi tõuseb. Kui ettevõte suudab reageerida hinnamuutustele kiiresti ja vähese vaevaga, on pakkumine elastne. Mõnede toodete puhul on hinnamõju väike. Selliste toodete puhul ei ole nende läbimüüki võimalik oluliselt kasvatada, pakkumine on jäik.

Pakkumise muutust mõjutavad

  • tootmise piirkulude muutmine,
  • tootjate ja müüjate arvu muutumine,
  • tootjate ootuste muutus.

Nõudlus ja pakkumine toimivad turul korraga ja ühes süsteemis. Märkame, et aeg-ajalt on mõne toote hind, mida tavapäraselt ostame, tõusnud. Mõnikord hinnatakse tooteid ka alla. Hindade tõusmine ja langemine on turul loomulik protsess.

Näide

Karastusjooke toodab firma Karastusjook OÜ. Jookidel, mida ettevõte müüa tahab, on erinev hind ja ka erinev kogus. 

Firma Karastusjook OÜ karastusjookide prognoositav pakkumine nädalas
Firma Karastusjook OÜ karastusjookide pakkumiskõver nädalas.
  • Miks on bensiini pakkumine jäik ja hinnatõus ei mõjuta oluliselt läbimüüki? Kuidas bensiini hinnatõus ja langus mõjutavad nõudlust? Kas bensiini nõudlus on elastne või jäik? Põhjenda oma arvamust.

Turuhind

Turuhinnad ehk tasakaaluhinnad kujunevad nõudluse ja pakkumise tulemusel ning need omakorda juhivad nii müüjate kui ka ostjate otsuseid.

Konkreetse hinnataseme korral nõuavad tarbijad mingit kindlat toodete kogust ja tootjad on valmis pakkuma mingit kindlat kogust. Tarbija ja tootja eesmärkidesse on programmeeritud vastuolu ning tuleb leida kompromiss. Selleks on turu tasakaalu saavutamine.

Turu tasakaalu puhul on nõutava ja pakutava toote kogused mingil hinnatasandil võrdsed. Tasakaaluhinnaga ei ole kindlasti rahul kõik tootjad, kes sooviksid kõrgema hinnaga müüa, ega ka kõik ostjad, kes sooviksid madalama hinnaga osta. Kuid selline tegutsemise võimaldab turul edasi toimida.

Tasakaaluhind ja tasakaalukogus on seega tootjatele ja tarbijatele vastuvõetav hinna ja koguse kombinatsioon. Täielikku turu tasakaalu, mis oleks ideaalne olukord, tegelikkuses ei eksisteeri. Kui nõudmine on suurem kui pakkumine, on turul puudujääk, kui aga pakkumine on suurem kui nõudlus, valitseb turul ülejääk. Turu ülejääk surub turuhinna alla ja turu puudujääk üles.

Turuhind ehk tasakaaluhind
​on hind, mille puhul pakutav kogus on võrdne nõutava kogusega.

Karastusjoogi näide
Nõudlus ja pakkumine karastusjookide turul.
Turu taskaal

Karastusjoogi näite puhul on tasakaalustav hind 2,10 eurot ja nii ostjaid kui ka müüjaid rahuldav kogus ehk tasakaalukogus on 10 000 pudelit nädalas. Seega müügiks pakutav kogus võrdub nõutava kogusega.

Arutlege nõudluse ja pakkumise üle oma äriidees kirjeldatud toote puhul.

  • Millise hinnaga oleksid sihtrühma kuulujad nõus seda ostma ning millises koguses?
  • Milline on teie arvates turu nõudlus?
  • Kas teie toote asemel võib osta mõnd asendustoodet ja kui, siis millist ja millise hinnaga?
  • Kas teie toote nõudlus on hinnaelastne? Põhjendage oma arvamust.
  • Kas teistel pakkujatel on kerge või raske hakata teie tootega sarnast müüma?
  • Kas teie toote pakkumine on hinnaelastne? Põhjendage oma arvamust.
  • Uurige, milline on teie tootega sarnaste toodete turuhind. Mis hinnaga võiks teie tooteid müüa? Arutlege, kui palju neid selle hinnaga võidakse osta.

Smuutipeatus

Arutlege nõudluse ja pakkumise üle Smuutipeatuse põhjal.

  • Millise hinnaga oleksid sihtrühma kuulujad nõus seda ostma ning millises koguses?
  • Milline on teie arvates turu nõudlus?
  • Kas smuuti asemel võib osta mõnd asendustoodet ja kui, siis millist ja millise hinnaga?
  • Kas smuuti nõudlus on hinnaelastne? Põhjendage oma arvamust.
  • Kas teistel pakkujatel on kerge või raske tulla samasse kaubanduskeskusesse smuutisid müüma?
  • Kas smuutide pakkumine on elastne või mitte? Põhjendage oma arvamust.
  • Uurige, milline on smuutide turuhind. Eeldame, et hinnatase on keskmine. Mis hinnaga võiks smuutisid Smuutipeatuses müüa? Arutlege, kui palju neid selle hinnaga võidakse osta.
Palun oota