Antoine de Saint-Exupéry, „Väike prints”
„Väike prints” jutustab loo väikesest poisist, kes lahkub oma koduplaneedilt, et reisida ringi universumis. Oma teekonnal jõuab ta ka planeedile Maa, kus õpib tundma täiskasvanute käitumist ja kombeid ning satub igasugustesse ebatavalistesse juhtumitesse. Teost saab väga mitmeti tõlgendada, aga kindlasti pole tegu tavalise ulmeraamatu ega muinasjutuga. See on omamoodi autori elulooraamat ja filosoofiline kommentaar inimeseks olemise kohta. Samal ajal on tegu armsa ja liigutava looga, millel on ajatu väärtus ning mis õpetab omal moel igas vanuses inimesi ka tänapäeval.
Selle raamatu katkendit asud lugema peatükis 1.5.
Fred Jüssi, „Jäälõhkuja”
Raamatus „Jäälõhkuja” on Fred Jüssi tehtud fotod Eestimaa loodusest ja nendega kokku kõlavad tähelepanekud ja mõtisklused. Jüssi kirjutatud palad puudutavad loodust, metsaradu, puid, lagendikke, päikest, vihma, loomi, linde ja inimesi. Ta teeb raamatus vahetuid ülestähendusi ja kirjutab isiklikest looduskogemustest. Ühtlasi aga mõtiskleb ta elu oluliste väärtuste üle, mis võivad kiires linnasaginas kergesti ununeda. Võib-olla õpime nende lugude järgi ka ise loodust ja iseennast paremini märkama?
Fred Jüssi, „Ajamustrid”
Fred Jüssi mõtiskleb selles raamatus inimese ja looduse kooselu üle. Üks märk, mida selline kooseluvorm jätab, on ajamustrid. Igal majal on ajamustrite kaudu jutustada oma lugu, saladus ja mälestus. Nii on kõige vanematel majadel alati kõige rohkem lugusid. Autor tõlgendab neid ajamustreid talle omases lihtsas, ladusas ja mõtisklevas maneeris, sekka fotosid noistsamadest ajamustritest.
Aavo Kokk, Andres Eilart, „Pintsliga tõmmatud Eesti”
Selles omanäolises raamatus on kujutatud Eestit kunstnike silme läbi. Kõik teosed on paigutatud Eesti kaardil kohta, kus kunstnik maastiku jäädvustas. Suur osa töid on kaardil peaaegu meetrise täpsusega. Raamatus on iga paiga tutvustus ja kohtadega seotud legendid, seega on tegemist nii kunstialbumi kui ka reisijuhiga.
Valik looduseteemalist luulet „Aastaajad eesti luules”
Sellesse luulevalimikku on Doris Kareva koondanud eesti loodusluule paremiku. Kevad, sügis, talv ja suvi on oma värvide ja meeleoludega andnud külluslikku ainest luule jaoks. Uuri, kuidas kujutavad luuletajad sinu lemmikaastaaega.
William Somerset Maugham, „Kuu ja kuuepenniline”
Romaan jutustab värvika ja liigutava loo Prantsuse maalikunstniku Paul Gauguini (1848–1903) ebatavalisest ja äärmiselt traagilisest elust. Romaanis räägitakse ka üldiselt kunsti väärtusest ja kunstniku olemusest, rollist ühiskonnas. Gauguini elulugu ilmestab mõtet, et kunsti kaudu võib jõuda kõrgusteni, mis on argimuredest sama kaugel kui kuu kuuepennilisest.
František Jílek, „Mees Vincist”
See Leonardo Da Vinci elulooromaan annab põhjaliku ülevaate renessansiaegsest eluolust, aga muidugi ka Leonardo elust ja tegevusest. Kuna kirjanik on inspiratsiooni saamiseks toetunud Leonardo isiklikele mälestustele, on selles kujutatud ka salapärase geeniuse mõttekäike ja tundeelu. Raamat sobib hästi kunsti- ja ajaloohuvilistele.
Selle romaani katkendit asud lugema peatükis 1.8.
Robertson Davies, „Mis on lihas ja luus”
Romaani keskne kuju on Francis Cornish. Tema eluloo kaudu jutustab kirjanik haaravalt sellistest igavestest teemadest nagu religioon, mütoloogia ja kunst. Muu hulgas mõtiskleb ta ka kunstniku rolli üle ühiskonnas. Kirjanik Robertson Davis on hinnatud oma väljapeetud ja ladusa stiili pärast.
Irving Stone, „Elujanu”
„Elujanu“ on jutustus kunstnik Vincent van Goghist, kes andus täielikult oma kunstilistele püüdlustele. See tegi temast erakliku ja üksildase inimese. Geniaalse kunstnikuna pidi ta oma elus pistma pidevalt rinda vaesuse, üksilduse, vaimuhaiguse ja masendusega. Raamatus on juttu 20. sajandi algupoole Pariisi kunstielu atmosfäärist ja vaadeldud lähemalt Vincent van Goghi töid. Seepärast sobib teos kunsti- ja ajaloohuvilistele.
