Ulmekirjandus
- kujutab tegelasi ja paiku, mida reaalses maailmas ei leidu;
- mängib läbi teaduslikke fantaasiaid, nt ajaränne, maavälise eluga tutvumine, kloonimine;
- paneb juurdlema teaduse arengu eeliste ja ohtude üle.
Ulmekirjanduse liigid:
- imeulme ehk fantaasiakirjandus, näiteks J. K. Rowlingi „Harry Potter”
- teadusulme ehk sci-fi, näiteks G. Wellsi „Maailmade sõda”
- õudusulme, näiteks Stephen Kingi „Carrie”
Mis on pildil ulmelist?
Mis on neil piltidel ulmelist? Kui tegu oleks stseenidega ulmeraamatutest või -filmidest, siis mis võiks neis parasjagu toimuda? Kas tegemist oleks utoopia või antiutoopiaga? Miks?
Kas inimkond näeb aastat 2106?
Lugemise ajal
Märgi mõlemas Stephen Hawkingi tekstikatkendis kõik inimkonda ähvardavad ohud.
Mida teha, et inimkond elaks üle järgmised sada aastat? Ma ei tea vastust. Just sellepärast esitangi selle küsimuse, et inimesed mõtleksid ning oleksid teadlikud ohtudest, millega me praegu silmitsi seisame.
Enne 1940. aastaid lähtus suurim oht inimkonna eksistentsile võimalikust kokkupõrkest asteroididega. Sellised kokkupõrked on põhjustanud minevikus tohutut hävingut. Viimane taoline kokkupõrge leidis aset 70 miljoni aasta eest ning tõenäosus, et me vajame järgmise saja aasta jooksul Bruce Willise teeneid (Willis mängis filmis „Armageddon” kangelast, kes pidi päästma Maa seda ohustanud asteroidist – toim), on väga väike. Palju otsesemat ohtu kujutab endast võimalik tuumasõda.
Ameerikal ja Venemaal on piisavalt lõhkepäid, et tappa kõik olendid Maa peal, ning võimalik, et samas seisus on nüüd ka Hiina. Viimase 50 aasta jooksul on maailm enam kui ühel korral seisnud tuumasõja lävel. Pärast külma sõja lõppu ei ole see oht enam nii akuutne, kuid ometi pole see ka päris kadunud. Maailma tuumarelvade varudest piisab meie kõigi tapmiseks ning nende käikulaskmiseks võib piisata ka õnnetust juhusest, mis paneb ühe riigi uskuma, et teda rünnatakse.
- Miks Stephen Hawking sellise kirja kirjutas? Kus on tekstis sellest juttu?
Stephen Hawking
Stephen Hawking (1942–2018) oli inglise astrofüüsik ja kosmoloog. Hawking arendas välja uue matemaatikaharu, et uurida musti auke. Ta näitas, et mustad augud on oma olemuselt kiirgavad, seda nimetataksegi nüüd Hawkingi radiatsiooniks. Lisaks on ta põhjalikult uurinud relatiivsusteooriat ja gravitatsiooni. Hawkingi avastused ja teaduslik töö on mõjutanud teisigi teadlasi. Paljud tema sõnavõtud, artiklid ja raamatud on kirjutatud lihtsalt ja selgelt, nii on ta füüsikat populariseerinud ja inimkonna teadlikkust oluliselt mõjutanud. Hawking põdes närvisüsteemi haigust, mille tõttu oli ta täielikult halvatud, kuid vaatamata sellele pidas ta loenguid ja kirjutas raamatuid ning artikleid.
Kliimasoojenemise nõiaring
Uus oht lähtub väikestest ja potentsiaalselt ebastabiilsetest riikidest, kes soetavad samuti tuumarelvi. Sellised väikesed tuumajõud võivad põhjustada küll miljonite inimeste surma, kuid nad ei ohustaks kogu inimkonna püsimajäämist, välja arvatud juhul, kui nad põhjustavad maailma superriikide konflikti.
Kuid peale asteroidiga kokkupõrke ja tuumasõja riski ohustab meie ellujäämist tänapäeval ka terve hulk uusi ohte. Kliimamuutused üha kiirenevad. Sellal kui me loodame olukorda stabiliseerida ning võib-olla sellele koguni tagasikäiku anda, vähendades CO2 emissiooni, eksisteerib oht, et kliimamuutused jõuavad murdepunkti, millest alates temperatuuri tõus muutub iseeneslikuks. Arktika ja Antarktika jää sulamise tagajärjeks on, et üha vähem Maale jõudvat päikeseenergiat peegeldub kosmosesse tagasi ning see kiirendab kliimasoojenemist veelgi. Maailmamere temperatuuri tõusu tagajärjel võivad vallanduda tohutud kogused süsihappegaasi, mis on praegu ookeanide põhjas. Lootkem, et me ei lõpeta nii nagu meie naaberplaneet Veenus, kus on 250 kraadi sooja ning sajab väävelhapet.
Leidub muidki ohte, nagu geenitehnoloogiliselt arendatud viiruse juhuslik või tahtlik vallapääsemine. Iga kord kui suureneb meie tehniline võimsus, lisandub ka uusi võimalusi selleks, et asi võib minna katastroofiliselt halvasti. Inimkond seisab silmitsi üha ohtlikuma tulevikuga.
On üks kuri nali: miks ei ole meid seni külastanud tulnukad? Vastus: sest kui tsivilisatsioon jõuab meie arengutasemele, muutub ta ebastabiilseks ning hävitab iseend. Ma arvan, et sellel, miks tulnukad pole meid külastanud, on muidki põhjusi, kuid see lugu näitab, kui ohtlik on olukord. Inimkonna püsimajäämine oleks kindel vaid juhul, kui me laiendaksime oma ala edasi kosmosesse ja seejärel teistesse päikesesüsteemidesse. Järgmise saja aasta jooksul seda ei juhtu ning seetõttu peame olema väga ettevaatlikud. Võib-olla peame me aga lootma, et geneetika muudab meid arukamaks ja vähem agressiivseks.
- Mida loodab Hawking geneetikalt? Mida ta selle väitega kritiseerib?
Inimkonda ähvardavad ohud | |
Küsimused ja ülesanded
- Kui suure osa inimkonda ähvardavatest ohtudest on inimesed ise põhjustanud?
- Uurige, mida on Eestis või mujal maailmas viimasel ajal tehtud, et vähendada ohtu inimkonnale. Mida peaks veel tegema?
- Koosta õpiteksti, interneti ja teatmeteoste põhjal Stephen Hawkingi tutvustus. Milles seisneb tema tähtsus?
Arutle
Mis on nendes lausetes sellist, mis u 30 a tagasi poleks olnud võimalik?
