Loodus on pidevas muutumises, kuid tema isereguleerivad süsteemid püüavad alati tasakaalu säilitada. Tasakaalu võivad häirida mitmesugused ökoloogilised tegurid, mis mõjutavad populatsioone ja üks ökosüsteem asendub siis teisega. Ometi on ka protsesse (näiteks inimtegevus), millel on loodusele pöördumatud tagajärjed.
- Mis on looduslik tasakaal?
- Kuidas võib looduslik tasakaal muutuda?
- Mis on bioloogiline mitmekesisus?
Looduslik tasakaal
Looduslik süsteem on omavahel seotud tasakaalustatud tervik.
Ökosüsteem püsib ajas kaunis muutumatuna ning on isereguleeruv. Seda nimetatakse looduslikuks tasakaaluks. Igal taimel ja igal loomal on ökosüsteemis kindel, tema eluks parim elupaik, mis arvestab alati ökosüsteemi teiste osadega. Koosluste heaolu määrab saadava päikesevalguse hulk, aga taimekooslustes ka mulla koostis. Seetõttu on taimekooslustes tihti mõni puuliik, mis kasvab teistest kõrgemaks. Tema jaoks on sealsed tingimused eriti soodsad. Näiteks männikutes on selleks mänd, kaasikutes kask, kuusikutes kuusk jne. Nende tähtsamate-kõrgemate puude all saavad kasvada üksnes taimed, mis taluvad seda valguse hulka, mis puude võradest läbi tuleb. Kuid see ei ole ainuke tingimus – oluline on mullastiku koostis ja vee olemasolu. Näiteks on männikute alune tavaliselt küll väga valge, kuid maapind on liivane ja kuiv. Seetõttu kasvavad siin eelkõige puhmarindesse ja sambla- ning samblikurindesse kuuluvad taimed. Kuusikutes on pime ja maapind liigniiske ning seal saavad kasvada üksnes vastavatele tingimustele kohastunud samblad ja mõned rohttaimed. Kõige liigirikkamad on leht- ja segametsad. Taimede liigirikkus mõjutab kaudselt ka loomade ja lindude toidulauda ja elupaiku. Kui mõni neist liikidest peaks kaduma, mõjutab see kohe ka teiste liikide olemasolu.
Muutused looduslikus tasakaalus on aeglased.
Kuna muutused toimuvad aeglaselt, on kindlas koosluses elavatel organismidel aega muutustega kohaneda. Kui tasakaal peaks muutuma mingi välise teguri (metsatulekahju, inimtegevus) toimel, hukkuvad paljud koosluses elanud liigid ning läheb päris kaua aega, enne kui tasakaal uuesti taastub. Lõpptulemusena võib olla moodustunud täiesti uus kooslus uute liikidega.
Looduslikku tasakaalu võivad mõjutada ka näiteks mõnede putukate ründed, kelle massilise paljunemise korral võivad muutused olla kaunis suured. Kui männivaksiku vastseid esineb massiliselt, hävib suur osa männiokastest. Sama juhtub toominga võrgendikoi massilisel esinemisel. Looduses on aga nii, et niisugusele massilisele paljunemisele järgneb nendest toituvate kiskjate või parasiitide kiire paljunemine ning mõne aja pärast on tasakaal jälle saavutatud. Kui kiskjate toiduobjektide hulk hakkab vähenema, siis hakkab sellega seoses vähenema ka kiskjate arvukus.
Bioloogiline mitmekesisus
Erinevates elupaikades elavad erinevad liigid.
Maailmas on väga palju erinevate elutingimustega elupaiku. Mida mitmekesisemad on elutingimused, seda mitmekesisem on ka seal elavate liikide arv. Bioloogiline mitmekesisus on elu erinevate vormide hulk ja mitmekesisus ning elu võime olla muutlik. Bioloogilist mitmekesisust võib vaadelda erinevatel tasanditel. See võib olla mitmekesisus raku tasandil, liigi tasandil, koosluste, elupaikade ja ökosüsteemide tasandil. Maailma kõige liigirikkamateks kooslusteks on vihmametsad ja korallrifid. Eesti kõige liigirikkam paik on Laelatu puisniit Läänemaal.
Tihti käsitletakse bioloogilist mitmekesisust omaette loodusvarana, mille kaitsmine ja väärtustamine on meie looduslike liikide ja koosluste säilimise pärast väga oluline. Teadus on läbi uurinud vaid väikese osa elusloodusest. Eriti käib see troopiliste piirkondade, näiteks vihmametsade, kohta. Inimtegevuse tagajärjel on looduslikku keskkonda palju muudetud ning mitmed elusorganismid on selle tagajärjel ohus. Eriti on ohus need liigid, mis elavad ainult kindlates looduslikes tingimustes-piirkondades. Näiteks on väga eriline ja unikaalne Madagaskari saare elustik, mis on aga suures ohus vihmametsade hävitamise tõttu.
Oluline
- Elusolendid ja elukeskkond on omavahel tihedalt seotud.
- Kõik organismid mõjutavad üksteist.
- Looduses valitseb tasakaal.
Küsimused
- Miks peavad kõik organismid looduses omavahel seotud olema? Too näiteid.
- Millised kooslused on kõige liigirikkamad? Põhjenda oma seisukohta.
- Miks on aeglaselt toimuvad muutused looduslikus tasakaalus paremad, kui kiired? Too näiteid.
- Selgita, mis on bioloogiline mitmekesisus.
- Milline liik on ainult Eestile omane? Kus ta kasvab?
