Inimese ja inim-ahvi sarnasus ja erinevus
Mille poolest sarnaneme me inim-ahvidega?
Kõige rohkem sarnaneme me inim-ahviga.
Inim-ahvid on šimpansid, gorillad ja orangutanid.
Inim-ahvidega sarnased oleme me nii välimuse, sise-elundite kui ka käitumise poolest.
Šimpans
Gorilla
Orangutan
- Inimahvidel ja inimestel on sarnased sise-organid ja välised keha-osad.
Meil mõlemal on näiteks pöial ja sõrmed.
Nende abil saame asju kätte võtta ja kindlalt käes hoida. - Inimese ja inimahvi lapsed vajavad pärast sündimist pikka aega vanemate hoolitsust ja õpetust. Enamus loomi hoolitseb oma poegade eest lühikest aega.
- Inimesed ja inimahvid suudavad mõlemad õppida.
Võrreldes teiste imetajatega on meil palju suurem mõtlemis-võime.
Mille poolest on inimene inimahvist erinev?
- Inimesed kõnnivad kahel jalal. Nad seisavad sirgelt. Inimahvid liiguvad aga neljal jalal.
Nende keha on ette-poole kaldu. - Inimestel on karv-kate enamasti hõre.
Tihe ja tugev karv kasvab meil mõnes üksikus kohas. Näiteks kasvavad meil peas juuksed. Inimahvide keha katab aga pea-aegu üleni tihe karvastik. - Inimesed suhtlevad oma-vahel põhiliselt kõneledes.
Ahvid suhtlevad häälitsuste ja liigutuste abil. - Inimese pea-aju on suurem kui inimahvil.
Selle-pärast on ka meie mõtlemis- ja õppimis-võime parem.
Inimene
Inim-ahv
- Tal on pöial asjade haaramiseks ja käes hoidmiseks.
- Ta suhtleb häälitsuste ja liigutuste abil.
- Ta liigub kahel jalal, keha-asend on püstine.
- Ta keha on kaetud tugeva karvastikuga.
- Tema järglased vajavad pärast sündimist kaua hoolt.
- Ta suhtleb kaaslastega kõne abil.
Pea meeles!
Inimene on Maal kõige kõrgema arengu-tasemega organism.
Inimesel on arenenud mõistus ja kõne-võime.
Ta suudab valmistada oma eluks vajalikke tööriistu ja masinaid.
Loomadest sarnaneb inimesega kõige rohkem inimahv.
