Peatükk 5.25 (Loodus 5. kl)

Inimese põlvnemine III

Inimese areng

Meie areng inimese eellasest inimeseks

Teadlased on kindlaks teinud, et inimestel ja inim-ahvidel on ühised eellased.
​Need eellased sarnanesid rohkem inim-ahvidega kui tänapäeva inimestega.

Meie areng tänapäeva inimeseks võttis aega miljoneid aastaid.
​Inimese ja ahvi eellased liikusid neljal jäsemel.

​Nende keha oli küürus ja kaetud tihedate karvadega.
​Arenemise käigus muutus ahv-inimese keha-asend püstisemaks.

Nad hakkasid käima tagumistel jalgadel. Esimesed jäsemed jäid vabaks.
​Nii said nad hakata käes hoidma töö-riistu. Esimesed töö-riistad olid kivid.
​Ahv-inimesed suhtlesid omavahel häälitsuste abil nagu loomad ikka.
​Nad ei osanud veel rääkida.

Inimese pea-aju muutus suuremaks.
​Pea-aju suurusest oleneb olendi õppimis- ja mõtlemis-võime.
​Nüüd hakkas inimene rohkem töö-riistu valmistama ja neid kasutama.

Esimesed inimesed

Püstine inimene tegi oma töö-riistad luust ja kivist. Nende abil muutis ta enda elu lihtsamaks.
​Inimesed õppisid tegema tuld ja seda kasutama.

Kalal ja jahil käies hakkas inimestel arenema kõne. Enam nad ei häälitsenud, vaid hakkasid üksteisega rääkima.

Püstisest inimesest arenes tark inimene.
​Targad inimesed tegid ja kasutasid tuld ning tööriistu. Nad hakkasid üksteisega kõnelema.

Targast inimesest arenes tänapäeva inimene. Tänapäeva inimesed räägivad üksteisega,
​õpivad ametit ja oskavad tööd teha.

  • Liikusid neljal jalal. Keha oli küürus ja karvane.
  • Õppisid tegema tuld. Arenes kõnelemise oskus.
  • Hakkasid käima tagumistel jalgadel. Ei osanud rääkida.

Pea meeles!

Inimene on arenenud ahvi-sarnasest eellasest.
​Inimese areng on aega võtnud miljoneid aastaid.

Inimesel on võrreldes looma-liikidega
​püstine ​asend, mõtlemis-võime ja oskus kõneleda.

Tööleht

Palun oota