Talu

Aastasadu elasid eestlased ilma korstnata rehemajades. Lisaks oli taluperel hulk abihooneid: aidad, laut, saun ja suveköök. Kõik need ümbritsesid avarat taluõue, mille keskel seisis kaev.

Rehemaja seinad ehitati jämedatest okaspuupalkidest, katus aga pilliroost või rukkiõlgedest (kõrtest). Maja oli jagatud kolmeks: keskel asus rehetuba, ühel pool rehealune ning teisel pool üks või mitu kambrit.

Talviti elas kogu talupere pimedavõitu rehetoas, sest seal asus hoone ainukene soojaallikas – suur reheahi. Rehetoa sisustus oli lihtne: lihtsad asemed, voodid ja seinapingid magamiseks, laud söömiseks ja pingid istumiseks.

Lae all asuvatel peenematel palkidel (parred) kuivatati sügiseti vilja. Kuna parred asusid üsna kõrgel, mahtus nende all vabalt toimetama. Eesti talumaja teebki eriliseks see, et elati samas toas, kus vilja kuivatati. Pikka aega oli rehemaja eeskätt talveelamu.

Suviti askeldas kogu pere õues, põldudel ja heinamaadel. Magati kambris, heintega täidetud lakapealsel või riideaidas. Toitu keedeti suveköögis, suurt reheahju köeti vaid leiva küpsetamiseks.

Talupere varanduse oluline osa – vili, toidukraam ja rõivad – oli hoiul aitades. Igas talus oli mitu aita. Viljaaidas hoiti suurtes kirstudes ja puunõudes pere viljatagavara. Toiduaidas säilitati liha, piima, võid, mune, jahu, soolasilku ja muud söödavat. Villa, lõnga, kootud kangaid ja riideesemeid hoiti riideaidas. Igal naisel oli seal oma rõivakirst kõige uhkema näputööga. Suvel magasid riideaidas tüdrukud.

Iga talu juurde kuulusid ka loomad. Härgade ja hobustega hariti põldu ja veeti raskeid koormaid. Lehmad ja kitsed andsid piima, kanad mune, lambad villa ja kasukanahku, sealiha aitas perel ületalve elada.

Loomasõnnik oli väetis põldudele. Loomade talitamine oli naiste töö. Vaid härjad ja hobused kui tähtsad tööloomad olid peremehe hoole all.

Saun on eestlaste jaoks tähtis ja püha paik, kuhu võib minna vaid lahke meelega. Saunalaval istudes on mõnus kuumadele kerisekividele leili visata, higistada ja end kasevihaga vihelda. Vanasti ei käidud saunas mitte ainult pesemas, vaid vajaduse korral ka end tohterdamas. Lapsedki sünnitati saunas. Vahel võttis peremees sauna elama mõne vaese maata talupoja, keda seetõttu saunikuks kutsuti.

Mõne talu juures oli ka väike sepikoda, kus peremees sepistas lihtsamat rauakraami: naelu, uksehingi, hobuseraudu ja muud.

Suviti valmistati toitu ja keedeti loomasööta suveköögis lahtisel tulel. Seal oli hea ka pesu pesta, seepi keeta või õlut pruulida. Suveköök võis olla nii lattidest tehtud püstkoda kui ka nelinurkne puust või kivist hoone.