Peatükk 1.13 (Loodusõpetus 8. kl, 2. osa)

Õistaimede levimine

Mõtle ja arutle!

  1. Millal õitsevad maasikad?
  2. Kuidas saame aru, et maasikad on küpsed?

Õiest areneb vili

Kui tolmutera satub emakale, siis ühineb see emakas oleva munarakuga. Toimub viljastumine ja hakkab arenema vili. Vilja sees on seemned.

Vee-sisalduse järgi jagunevad viljad kuiv-viljadeks ja lihak-viljadeks. Kuivviljades on vähe vett.
​Kuivviljad on näiteks hernel, oal, päevalillel ja teraviljadel.
​Lihakviljades on vett palju. Lihakviljad on näiteks tomatil, õunapuul, kirsipuul, kurgil ja paljudel teistel taimedel

Kuivviljad: tammetõru, põldoa kaun, pähkel ja moonikupar
Lihakviljad: ploomi luuvili, õunapuu õunvili, tomati mari ja mustasõstra mari

Seemned peavad levima

Valminud seemnetest peavad kasvama uued taimed. Kui seeme jääb emataime lähedale, siis ei ole tal piisavalt ruumi kasvamiseks. Noorel taimel oleks siis vähe valgust, niiskust ja toitaineid. Taimede seemned peavad levima emataimest võimalikult kaugele.

Paljusid taimi levitavad loomad. Nad levitavad maitsvate taimede vilju, milles on palju toitaineid.
​Loomad neelavad seemned tervelt alla. Koos väljaheitega satuvad seemned maapinnale ja hakkavad kasvama.

Osade taimede viljadel on haakuvad karvakesed. Nendega jääb vili looma karvadesse kinni. Nii kannab loom seemned kaugemale. Selline taim on näiteks takjas.

Seemneid võib levitada ka tuul. Tuulega levivad seemned on väikesed ja kerged. Sageli on neil küljes erilised lennu-karvakesed või lennu-tiivakesed. Tuulega levivad näiteks võilille- ja vahtraseemned.

Takjas loomakarvades
Võililleseemned
Vahtraseemned

Vees või veekogude kallastel kasvavate taimede seemned levivad veega. Nende seemnetes on õhuruumid. Nii hõljuvad seemned vee pinnal ega vaju põhja.

Seemnetest areneb uus taim

Kui seeme satub sobivasse kasvukohta, hakkab selles arenema idu. Seda nimetatakse idanemiseks. Seemnes on olemas kasvamiseks vajalikud toitained. Idanemiseks on vaja veel soojust, niiskust ja hapnikku. Valgust seemned idanemiseks ei vaja.

Kõigepealt areneb juur. Seejärel hakkavad arenema taime maapealsed osad.

Vaata videost, kuidas seemnest areneb taim.

1. Mida vajab seeme idanemiseks? Kirjuta pildile.

2. Mida vajab seeme idanemiseks? Kirjuta pildile. 

Kartulitaime vegetatiivne paljunemine.

Seemnetega paljunemine on suguline paljunemine.
​Taimed võivad paljuneda ka mitte-suguliselt ehk vegetatiivselt. Sellisel paljunemisel areneb uus taim vana taime mingist osast. Taimed võivad paljuneda lehtedega, vartega, juurtega või nende osadega. Sel viisil saame kiiresti palju uusi taimi, mis on samade omadustega kui vanemtaim. Nii paljundatakse näiteks kartulit.

Seemnest uue taime kasvatamiseks kulub palju aega.
​Taim kasvab, õitseb, tolmleb. Samuti peavad valmima viljad ja seemned. Seemnest kasvanud uued taimed erinevad sellest taimest, millelt seemned saadi.

  • Mittesugulisel paljunemisel areneb uus taim seemnest.
  • Sugulisel paljunemisel on taimed üksteisest erinevad.
  • Mittesugulisel paljunemisel saame kiiresti sarnaste omadustega taimi.
  • Mittesugulisel paljunemisel areneb järglane õies olevas munarakust.
  • Sugulisel paljunemisel areneb uus taim lehest, juurest või varretükist.

Tööleht

Lisatud failid
Palun oota