- Miks ei saa kiiruste liitumise klassikalist valemit kasutada relativistlike kiiruste puhul?
- Milline on kiiruste liitumise valem relativistlikus mehaanikas?
- Kõigi inertsiaalsüsteemide samaväärsus.
Klassikalises mehaanikas
Klassikalises mehaanikas tähendab kiiruste liitumine seda, et kui keha liigub tausta suhtes (mingis inertsiaalsüsteemis K) kiirusega u, taust ise aga liigub samas suunas teise tausta (inertsiaalsüsteemi K') suhtes kiirusega v, siis keha kiirus süsteemis K' on
u' = u + v.
Üldjuhul, kui liikumiste suunad ei ühti, tuleb kiirused liita kui vektorid. Kui seda valemit rakendada meie näitele, kus auto ja rong liiguvad samas suunas, saame
11 m/s = 10 m/s + 1 m/s.
Relativistlikus mehaanikas
See valem ei saa olla õige relativistlikus mehaanikas, sest nii oleks võimalik saavutada ka kiirusi, mis ületavad c. Olgu näiteks u = v = 0,7c, siis saaksime u' = 1,4c!

Järelikult peab kiiruste liitumise valem muutuma nii, et ta ei võimaldaks saavutada kiirusi üle c, kuid väikeste kiiruste juhul läheneks ta klassikalisele kiiruste liitmise valemile. Osutub, et täpne valem on selline:
Kui nii u kui ka v (või vähemalt üks neist) on väiksed võrreldes c-ga, siis võime nimetajas teise liikme ära jätta ja saamegi klassikalise valemi. Võtame nüüd katseks u = c:
Teisiti öeldes, kui keha liigub ühes süsteemis kiirusega c, siis liigub ta ka igas teises süsteemis kiirusega c – fakt, milles veenis meid juba Michelson-Morley katse. Üldiselt kehtib aga:
u' < u + v.
Valguse kiirus vaakumis on piirkiirus, millele kiirused liitumisel lähenevad. Seda kiirust ei saa ületada. See on üks põhilisi füüsika seadusi, mis muu hulgas piirab ka informatsiooni edastamise kiiruse.
Kui u ja v on vastassuunalised, siis asendame valemis v → –v ja saame
Valemi tuletamine
Kiiruste liitumise valem on kergesti tuletatav Lorentzi teisendusvalemitest, lähtudes sellest, et kiirus on koordinaadi tuletis vastava aja järgi.
Relatiivsusteooria postulaat
Erirelatiivsuspostulaat laiendab suhtelisust.
Olles tuletanud kooskõlalised valemid relatiivsusteooria jaoks, oleme kandnud sinna üle ka klassikalise mehaanilise liikumise suhtelisuse. Kuid peale mehaanilise liikumise on meil tegemist ka valgusega. Sellega on seotud relatiivsusteooria märksa sügavamale ulatuv „relativism”, mille väljenduseks on järgmine relatiivsusteooria postulaat.
Füüsikaseadused on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugused. Teisiti öeldes on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed ja mitte mingisuguste katsetega, olgu mehaanikas, optikas või muul alal, ei saa näidata, et üks süsteem oleks teistest eelistatavam.
Sama postulaadi võime sõnastada ka nii: pole olemas absoluutset liikumist ega absoluutset paigalseisu.