1917. aastal loodi esti ubermangu valitsemiseks jutine aanõukogu ning estimaa omissariks sai aan oska. Eesti iseseisvus kuulutati ametlikult välja 24. eebruaril 1918. Ühtlasi moodustati jutine alitsus, mille eaministriks sai onstantin äts. Eestlastel õnnestus simese aailmasõja lõppaasta segadustes saavutada riiklik iseseisvus. Samal aastal tahtsid altisakslased luua alti ertsogiriigi. Taganevate aksa vägede kannul tungisid estisse ommunistlikud väeosad. Vene namlased ei tunnistanud esti abariiki ning arvas kuulutati välja esti öörahva ommuun. Novembris lubas nglise alitsus estlastele abi, võitlemaks ommunistide vastu. Detsembris jõudiski kohale nglise laevastik relvadega. Inglased ristlesid oome lahes ja kaitsesid esti vägede vasakut tiiba. Mandril organiseeritioomusrongid. Jaanuari alguses algas esti vägede rünnak lemjuhataja ohan aidoneri juhtimisel. Vabariigi simeseks astapäevaks olid namlased estist välja aetud. Aprillis tuli kokku sutav ogu. Töötati välja aaseadus, mõisad jagati abadussõjast osavõtjatele. Juunis ründas estit andeswehri vägi. Raske ja verine võitlus toimus õnnu all. 1920. aastal sõlmiti artu ahu.
1923. aastal hakkas ilmuma esti irjanike iidu häälekandja ajakiri ooming. Mõni aasta hiljem avaldas ammsaare oma romaani õde ja igus, esti kirjanduse suurteose. 1928. aastal võeti käibele esti kroon. Vahepealsest kriisist sai üle ka esti teater ning alal hoiti aulupidude traditsioon.
