LISA. Naised ühis­­kondlikus elus

Еще на эту тему
Другие действия

Hoiakud muutuvad

Esimese maailmasõja tagajärjel muutusid paljud ühiskondlikud arusaamad ja hoiakud. Juba 19. sajandi lõpukümnenditel alanud naisõiguslaste ehk sufražettide võitlus hakkas nüüd vilja kandma. Sõja-aastail pidid naised võtma üle paljud ülesanded, mis olid varem meeste kanda. Mehed võitlesid rindel, naised töötasid aga sõja­tehastes ja vabrikutes. Selgus, et naised suudavad edukalt mehi asendada. See tõstis naiste enese­hinnangut. Linnades elavad naised hakkasid nõudma endale meestega võrdseid õigusi. Nad ei soovinud enam olla ühiskonnaelu teisejärgulised tegelased, kelle koht on põhiliselt köögis. Paljudes riikides laiendati pärast sõja lõppu valimisõigus ka naistele.

Sufražettide kampaania sajandivahetusel
19. sajandi lõpul alustati aktiivset võitlust naiste valimisõiguse eest. Selle vajaduse teadvustamiseks korraldasid sufražetid avalikke meeleavaldusi, jagasid lendlehti, kirjutasid artikleid.
Amelia Earhart (1897–1937) oli esimene naispiloot, kes lendas üksinda üle Atlandi ookeani
1920ndatel oli lennundus alles lapsekingades ja enamik piloote olid mehed. Esimesed Ameerika naispiloodid​ lõid ühingu Ninety-Nines, mille presidendiks valisid nad Amelia. ​1937. a alustas ta ümbermaailmareisi, kuid tema lennuk jäi kadunuks. Film on viimane jäädvus­tus temast.
Еще на эту тему
Другие действия

Naiste õigused

Ka pärast sõda soovisid naised võrdselt meestega töötada, raha teenida ning tähtsate küsimuste üle otsustada. Paljud mehed olid sõjas surma saanud ning 1920. aastate majandustõusu tingimus­tes oli töötajatest puudus. Seega said naised oma võimeid tões­tada. Nad olid edukad paljudel aladel: neist said suurepärased ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad.

Võrdõiguslikkuse ideed ei piir­dunud vaid suurlinnadega. Tänu inimeste liikumisvabaduse suurenemisele hakkasid need levima ka väiksematesse linnadesse ja maakohtadesse. Naiste vaba­meelsus levis nii moes (paljastavad kleidid) kui ka kommetes (nt suitsetamine, mida varasemal ajal peeti daamide puhul sobimatuks).

Kuigi naisliikumine kogus hoogu, oli 1920.–1930. aastatel ikka veel riike, kus muutused toimusid aeg­laselt: naistele valimisõigust ei antud, sest neid nähti ikka eelkõige koduhoidjatena.

Naiste õiguste laienemine Suurbritannias

1918

Valimisõiguse said üle 30-aastased naised, kes maksid makse või olid maksumaksjate lesed.

1919

Nancy Astor sai esimese naisena alam­koja liikmeks. Naised said õiguse töötada enamikul kutse­aladel, samuti riigi­amet­nikena.

1922

Naisele ja lapsele tagati lahutuse korral ülalpidamine.

1923

Naine ja mees said võrdsed võimalused abielulahutuse algatamiseks.

1926

Naine sai õiguse omada ja vallata vara võrdselt mehega.

1928

Kõik naised said valimisõiguse alates 21. eluaastast.

1929

Margaret Bonfield sai esimese naisena valitsuse liikmeks.

1931

Abielus naised said võrdsed õigused vallalis­tega taotleda töötu abiraha ja muid hüvitisi.

1935

Abielus naised said õiguse täielikult käsutada oma vara.

Naiste õiguslik olukord Prantsusmaal

Kui näiteks Saksamaal, Austrias, Inglismaal, Skandi­naawias lööb mees warsti pärast pulmi läbi naise poolt abi­ellu kaasa toodud waranduse, on naisel õigus tema kohtulikule wastutusele võtmiseks. Prantsusmaal aga naine seda teha ei saa, ei saa meest üldse keelda oma varan­dusega talitamast, nagu see heaks arwab. Sel korral saaks naine anda mehe kohtu alla ainult ühel tingimusel: et mees teda selleks notariaalselt wolitaks. Kui abielunaine Prantsusmaal tahab kohtule esitada mingi kaebuse, peab tal alati olema lisada mehe notari juures kinnitatud luba. Ükski abielunaine Prantsus­maal ei wõi saada oma passi, ei wõi awada kaup­lust ega anda kohustavaid allkirju, kui tal seks puudub mehe volitus. On ta weel wallaline, siis on tal kõik õigused, abielludes ta aga läheb täiesti mehe meele­walla alla.

„Naiste sõjad“ Prantsusmaal. Kuidas senat lükkas tagasi naiste hääleõiguse. Päewaleht, nr 190, 15. juuli 1932.

Naistele valimis­õiguse andmise vastane lendleht USA‑st (1910)

Hääleta EI naiste valimis­õigusele!

  • SEST 90% naistest ei taha seda ega hooli sellest.
  • SEST see tähendab koostöö asemel naiste võistlust meestega.
  • SEST 80% hääletama hakkavatest naistest on abielus, seega võivad nad oma abikaasa hääle kahe­kordistada või selle tühistada.
  • SEST sellest saadav kasu pole võrreldav lisa­kulutustega, mida see kaasa tooks.
  • SEST mõnedes osariikides viiks naiste suurem osakaal valitsuse undrukute võimu alla.
  • SEST on ebamõistlikult riskantne kaotada head, mis meil juba on, kurjale, mis võib sündida.

Töö allikaga

Loe läbi tekstikatkend naiste õiguslikust olukorrast Prantsusmaal ja tabel naiste õiguste laienemisest Suurbritannias.

  • Kus on artikli peamine mure­punkt? Võrdle naiste õigusi Prantsusmaal ja Suurbritannias.
Еще на эту тему
Другие действия

Naiste õigused Eestis

Linda Eenpalu oma kaasaja naisest (1927)

Tänapäeva naine on paljudes joontes lahkuminev oma õest eelmisist sajandeist... Möödunud sajandi naine on kadumas, tema asemel on uus naine, kes tahab olla mitte vähem ega rohkem kui inimene inimkonnas. Tahab olla vaba, iseseisev, enese­määramis­õigusega... Naistel on suur ülekaal kogu Euroopa riikides. Tekkinud olukorra lahen­damiseks jääb naisele vaid üks tee: kutseline ette­valmistus aladel, mis annavad töö ja kindlustavad ülal­pidamise. See on alus, millele naine kindlustab ise­seisvuse.

Tänapäeva ema mure on iseseisva kutse kätteõpetamine mitte ainult poegadele, vaid samal mõõdul ka tütardele... Naisele on kindel kutse sama tarvilik kui mehele. Kuigi elus igal naisel ei ole tarvilik ega võimalik elada oma kutsele, pidada oma ametit, siiski peab ta valmis olema igaks juhtumiks, elu seadma nii, et ta ei vaja ühiskonna abi. Naised oma enamikus on teadlikud selles. 

[‑‑‑]

Tänapäeva naine oma püüetes. Kaitse Kodu, 1927, nr 24.

Naiste õigused Eesti vaba­riigis

1918. aastal loodud Eesti Vaba­riigis seadustati ka meeste ja naiste võrdsed võimalused. [‑‑‑] I Riigikogu kaks nais­liiget, Alma Ostra-Oinas ja Emma Asson, esitasid Riigi­kogule abielu­seaduse eelnõu, kuid sellest võeti 1922. aastal vastu vaid üks abielulahutust puudutav paragrahv. Kehtima jäi Vene tsaariajast pärit Balti eraseadus, mille kohaselt mees oli naise eestkostja. 1930. aastal kogus Naisliit all­kirju Riigi­kogus menetletava perekonnaseaduse eelnõu vastu, mis kohtles naisi ikka vanal ahistaval kujul. 2. juunil 1931 andsid naiste esindajad riigi­vanemale üle nais­koondiste märgukirja, mis oli saanud üle 30 000 all­kirja, nõudega perekonnaõigus uuesti läbi töötada abielu­poolte ühe­õigus­luse alusel. Perekonnaseadus jäi vastu võtmata.

Rahvusraamatukogu e-väljaanne „Naised Eesti parlamendis, 1917–1940 ja 1992–2010“.

Naised Eesti parlamendis

EESTI ASUTAV KOGU 1919–1920

Alma Anvelt-Ostra (Oinas); Emma Asson (Peterson(-sen)); Alma Ast-Anni (Ani); Marie Helene Aul; Minni Kurs-Olesk; Helmi Press-Jansen; Johanna Päts; Marie Reisik; Anna Tellman(n) (Tõrvand)

I RIIGIKOGU 1920–1923

Emma Asson (Peterson(-sen)); Paula Järv; Alma Ostra-Oinas (Anvelt-Ostra)

II RIIGIKOGU 1923–1926

Johanna Andreesen (Andresen); Alice Leevald (Stein-Anvelt); Alma Ostra- Oinas (Anvelt-Ostra); Elise Priks

III RIIGIKOGU 1926–1929

Alma Ostra-Oinas (Anvelt-Ostra); Rosalie Verner

IV RIIGIKOGU 1929–1932

Marie Reisik

V RIIGIKOGU 1932–1934

Marie Reisik; Julie Steinmann

RAHVUSKOGU teine koda 1937

Linda Marie Eenpalu, Alma Jeets

VI RIIGIKOGU Riiginõukogu 1938–1940

Linda Marie Eenpalu

Eesti naisüliõpilaste seltsi liikmed 1917. a (teises reas parempoolne Linda Einbund/Eenpalu)
Eesti Naiste Liidu juhatuse liikmed 1920ndate alguses (keskel istub Asutava Kogu ja Riigikogu liige Marie Reisik)
Еще на эту тему
Другие действия

Mood

Muutused ühiskondlikes aru­saamades tõid kaasa ka moe teise­nemise. Alates 1920. aastate keskpaigast muutusid naiste seelikud tunduvalt lühemaks. Sajandi alguse keerukas rõiva­mood asendus lihtsa, geo­meetrilise joonega. Erinevalt varasemast ei rõhutatud naiste riietuses enam naiselikkust. Selle asemele tuli poisilik stiil. 1930. aastail muutusid geomeetrilised jooned siiski veidi pehme­maks. Naiste riietusse ilmusid sel ajal ka pikad püksid, sviitrid ning trikoo­tooted.

Tunduvalt muutus naiste soeng. 1920. aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste kõrvale ka lühikesed. Pärast elektrilokkide leiutamist 1925. aastal muutus juuste lokkimine üldiseks ja kõigile kättesaadavaks.

Meestemood ei andnud võimalusi nii suurteks muudatusteks, kuigi ka mehed soovisid teistsuguseid rõivaid. Fraki asemel eelistati smokingut, mis vastas rohkem uuele ühiskondlikule maitsele. Samal põhjusel asendus torukübar ehk silinder pehme viltkübaraga.

Saksa näitlejanna Marlene Dietrich
Ta​ oli esimesi naisi, kes kandis 1930. aastatel pikki pükse, tänu temale hakkas see mood laiemalt levima.
1920. aastate naised tšarlstoni tantsimas
  1. Kuidas mõjutas naiste ühis­kondliku seisundi muutumine naiste rõiva­moodi?
  2. Too näiteid meeste rõivamoe muutuste kohta 1920.–1930. aastail. Kas muutused Euroopa moes mõjutasid ka Eestit? Too näiteid.

Еще на эту тему
Другие действия

Küsimused

  1. Millised muutused toimusid naiste igapäevaelus sõja ajal, millised pärast sõda?
  2. Uuri, kas ikka veel on olemas riike, kus naistel pole endiselt valimis­­õigust.
  3. Arutle, kuivõrd on sinu meelest naiste roll ühiskonnas muutunud võrreldes 1920. ja 1930. aastatega.
  4. Kui suur roll oli naistel Eesti avalikus elus? Võrdle seda täna­päevaga.
Еще на эту тему
Другие действия