Kordamine

Lühikokkuvõte

Ümbritsevaid esemeid suudab inimene näha tänu valgusele. Silmadega tajutav kiirgus levib valgusallikast kehadeni, peegeldub või neeldub neil ning muudab kehad seeläbi nähtavaks. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valgusnähtusi ning nende põhjuseid. Valgus saab levida vaid keskkondades, mis on optiliselt läbitavad ehk läbipaistvad. Optilist keskkonda iseloomustab optiline tihedus, mis määrab ka valguse kiiruse selles. Suurim on valguse kiirus vaakumis – 3⋅108 ms – ning see tähistab ühtlasi ka suurimat võimalikku energia ja informatsiooni levimise kiirust universumis. Ühtlase optilise tihedusega keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Valguse levimisel liigub valgusosake footon valgusallikast vastuvõtjani. Footonil on kindla väärtusega energia, mille määrab tema lainepikkus. Vastuvõtjas footon neeldub ning energia kandub vastuvõtjale.

Päike varustab Maad soojus- ja valguskiirgusega
Kui aatom neelab footoni (kollane), liigub elektron (roheline) tänu saadud energiale tuumast kaugemale. Energia vabanedes liigub elektron tagasi oma algasukohta ja kiirgab footoni

Optika jaguneb kaheks valdkonnaks: laineoptikaks ja kiirteoptikaks. Laineoptika käsitleb optika lainelist levikut ning siia kuulub erinevate värvuste teke ja valguse energia. Kuna üksiku footoni energia on väga väike ja seda on väga raske tajuda, ei ole paljusid valgusega seotud nähtusi mõistlik uurida footoni tasemel, seepärast kasutatakse valguse leviku kirjeldamiseks kiirte mudelit ehk kiirteoptikat.

Värvused on lainepikkuste järgi koondatud spektriks ning enamasti eristatakse 7 põhivärvust: punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Keha värvus sõltub valguse peegeldumisest ja neeldumisest kehas ning pealelangeva valguse intensiivsusest.

Valgusvihud metsas
Nähtava valguse spekter koosneb kõikidest värvidest lainepikkuse vahemikus 380-760 nm

Sarnaselt helilainega võivad ka eri lainepikkusega valguslained liituda, moodustades nii uue liitlaine. Valge valgus tekib näiteks sinise, punase ja rohelise valguse liitumisel. Sellisest liitvalgusest on üksikuid värvusi võimalik eraldada valgusfiltri abil. Valgusallika kiiratud valguse lainepikkuste spekter kannab nime kiirgusspekter, keha poolt neelatud lainepikkuseid väljendab neeldumisspekter.

Põhiliseks valgusallikaks ning elu aluseks Maal on Päike. Osa valgusallikaid suudab samuti tekitada valget valgust, kuid vastavalt valgusallika tüübile on nende spektrid erinevad. Soojuslike valgusallikate puhul kaasneb valguse kiirgamisega ka soojusenergia kiirgumine. Külmad valgusallikad kiirgavad ainult valgust. Lisaks tüübile iseloomustatakse valgusallikaid veel nende energiakulu, värvitemperatuuri ja muude omaduste järgi.

Erinevat värvi valguste liitumisel muutub tekkiva liitvalguse värvus
Eri värvi valguse käitumine värvilisel pinnal ja valgusfiltris
Fotograafias kasutatavad valgusfiltrid
Vesiniku kiirgusspekter (üleval) ja neeldumisspekter (all)
Kõik tähed on sarnaselt Päikesega soojuslikud valgusallikad, kuid nendelt jõuab Maale palju vähem soojus- ja valguskiirgust. Nad asuvad Päikesest palju kaugemal
Tavaliste hõõglampide (vasakul) müük Euroopa Liidus on üsna piiratud, kuid halogeenlampe (paremal) leidub kõikjal: tubades, auto esituledes, mitmesugustes prožektorites jne. Ka hõõglampe võib veel kohata, näiteks autodes, külmkapivalgustina või jõulukaunistustes
Külmade valgusallikate energiakulu on enamasti väiksem kui soojuslikel valgusallikatel, sest footoni tekitamiseks ei ole vaja kiirgavat ainet soojendada

Mõisted

  • Valgus on silmaga tajutav kiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–760 nm.
  • Optika on valgust ja selle levikut uuriv füüsika haru.
  • Optiline keskkond on keskkond, kus valgus levib.
  • Optiline tihedus määrab ära valguse leviku kiiruse keskkonnas.
  • Valgusallikas on valgust kiirgav keha.
  • Footon on valguse energiat edasi kandev osake.
  • Laineoptika uurib valguse lainelist levikut ja sellega kaasnevaid nähtusi. Valguskiir on kindlas suunas levivate footonite kogum.
  • Kiirteoptika uurib valguskiirte levikut ja sellega kaasnevaid nähtusi.
  • Valguse spekter on värvuste skaala, millele vastab kindel lainepikkus.
  • Värvus ehk värvitoon on valguse lainepikkusest sõltuv tajutav keha omadus.
  • Valguse intensiivsus on ajaühikus pinnale kandunud energia.
  • Liitvalgus on mitme erineva lainepikkusega valguse liitumisel tekkinud valgus.
  • Valgusfilter on valguse kindlat lainepikkust või lainepikkuste vahemikku läbi laskev keha.
  • Piksel on üksik pildipunkt, mis koosneb eri värvi rakkudest.
  • Kiirgus- ja neeldumisspekter näitavad kiiratava ja neelatava valguse lainepikkusi.
  • Pigment on keemiline aine, mis neelab ühe või mitme lainepikkusega valgust.
  • Soojuslik valgusallikas on keha, mis kiirgab nii valgus- kui ka soojuskiirgust.
  • Külm valgusallikas on keha, mis kiirgab ainult valgust.
  • Valgusallika võimsus väljendab valguse tekitamiseks kuluvat energiat.
Vastus:

Skeemid, joonised, tabelid

Nähtava valguse spekter

Vesiniku kiirgusspekter (üleval) ja neeldumisspekter (all)


Värvus Valguse lainepikkus nm
Violetne 380‒435
Sinine 435‒490
Helesinine 490‒520
Roheline 520‒565
Kollan 565‒590
Oranž 590‒625
Punane 625‒760
Põhivärvustele vastavad lainepikkused

Kordamisküsimused

  1. Millise lainepikkusega kiirgust suudab inimene silmaga tajuda?
  2. Kuidas on valgus seotud informatsiooni levikuga?
  3. Mida tähendab optiliselt läbitav?
  4. Kuidas muutub valguse kiirus, kui footon siseneb optiliselt tihedamasse keskkonda?
  5. Miks footoni energia ei saa teel Päikeselt Maale muutuda?
  6. Miks kasutatakse valguse leviku kirjeldamiseks kahte optika alaliiki: laineoptikat ja kiirteoptikat?
  7. Mille poolest erineb footon teistest osakestest?
  8. Miks ei uuri kiirteoptika üksikuid footoneid?
  9. Millest sõltub kehade värvuse tajumine?
  10. Millest sõltub valguse intensiivsus?
  11. Kuidas mõjutab kehale langev erinev valgus nähtavaid värve?
  12. Miks ei ole spektris musta ega valget värvust?
  13. Milliseid värvusi peale põhivärvuste võib spektris veel näha?
  14. Millised valge valguse värvused neelduvad rohelist värvi keha pinnal?
  15. Kus kasutatakse valgusfiltreid?
  16. Kuidas tekivad värvused arvutiekraanile?
  17. Millised protsessid tekitavad Päikesel valgust?
  18. Too näiteid soojuslike ja külmade valgusallikate kohta.
  19. Millest tuleneb hõõglambi nimetus?
  20. Miks on mõne auto esitulede värvitemperatuur tavapärasest erinev?
  21. Millist tüüpi valgusallikaid võib leida tavaliselt kodudest?
  22. Mida iseloomustab valgusallika võimsus?

Teadmiste kontroll

200 000 000 ms

300 000 000 ms

225 000 000 ms

124 000 000 ms

  • Päike
  • arvutiekraan
  • jaanimardikas
  • peegel
  • virmalised
  • Kuu
  • küünal
  • valgusosakesi ja nende levikut.
  • valguskiiri ja nende levikut.
  • valgusvihkusid ja nende levikut.
  • valgusosakesi ja nende levikut.
  • valguse lainelisi omadusi.
  • valguskiiri ja nende levikut.

600 nm

505 nm

420 nm

550 nm

700 nm

580 nm

450 nm

  1. vaatame valget paberit läbi rohelise valgusfiltri?
  2. vaatame kollast paberit läbi sinise valgusfiltri?
  3. vaatame valget paberit korraga läbi punase ja rohelise valgusfiltri?
  4. vaatame punast paberit korraga läbi punase ja sinise valgusfiltri?
  5. vaatame punast paberit läbi punase valgusfiltri?
  • Päike
  • lõkketuli
  • punane LED-pirn
  • virmalised
  • hõõglamp
  • prožektor, mille ees on roheline valgusfilter
      • virmalised
      • halogeenlamp
      • telefoniekraan
      • jaanimardikas
      • küünlaleek
      • luminofoorlamp
      • hõõglamp
      • Päike
      • kiiremini
      • aeglasemalt
      • suurem
      • väiksem
      • laseb läbi kindla lainepikkusega valgust.
      • peegeldab kindla lainepikkusega valgust.
      • ei lase läbi ega peegelda valgust sõltuvalt lainepikkusest.

      Kiirgust, mida inimene tajub, nimetatakse nähtavaks valguseks. Valgus levib optilistes keskkondades ning mida see keskkond on, seda valgus selles levib. Ühtlasi on valgusel omadus levida ühe optilise tihedusega keskkonna piires . Valgust kiirgavaid kehi nimetatakse , ja need võivad olla nii külmad kui ka soojuslikud. Valgus kannab endaga energiat, mille osakest nimetatakse . Teatud lainepikkusega levivaid valgusosakesi tajub meie silm erinevate värvidena, mis moodustavad värvuste . Kokkuleppeliselt koosneb see põhivärvist. Mida valgusosakesi valgusallikas ajaühikus kiirgab, seda on valgus. Kui meie silmad tajuvad vaid värvi valgust, nimetatakse seda lihtvalguseks, mitme erineva värvuse liitumisel tekib aga . Seitsme põhivärvi liitumisel tekkiv valgus on valgus. Liitunud värvuseid saab teineteisest taas lahutada näiteks abil. See seade laseb läbi vaid seda värvi valgust, mis värvi ta ise on, teised värvused . Keha tajume seetõttu, et kõik kehad peegeldavad ja neelavad valgust. Keha paistab meile seda värvi, mis värvi valgust või valguseid ta .