Energiaallikad

Mõisted

  • põlemine – orgaanilist ainet sisaldava materjali ja hapniku reaktsioon, mille käigus eraldub soojus ja harilikult ka valgus
  • tuumareaktsioon – aatomi tuumade kokku­põrge, mis põhjustab aatomi­struktuuride muutuse, selle käigus eraldub soojus
  • hüdroenergia – vee liikumise (vee langemine, vee­voolud, mere­looded jms) tulemusena tekkiv energia

Mittetaastuvad energiaallikad

Energiaallikas on mitte­taastuv, kui see kasutamise käigus otsa saab. Mittetaastuvad energia­allikad on näiteks nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi, mida põletades toodetakse nt soojust. Eestis toodetakse põlev­kivist elektri­energiat ja vedelat sünteetilist õli. Mittetaastuvad energia­allikad on ka näiteks looduses leiduvad haruldased metallid uraan, raadium ja plutoonium, millest toodetakse energiat tuuma­reaktsiooni teel. Mittetaastuvaid energia­allikaid kasutatakse väga paljudes vald­kondades.

Turvas
Turvas kujuneb soodes surnud taimeosakestest, mis vees täielikult hapnikuvaeguse tõttu ei lagune.
Pruunsüsi
Pruunsüsi tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel. Pruunsöe kütteväärtus on kivisöe omast väiksem.
Nafta
Nafta on maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesikute segu.
Põlevkivi
Põlevkivi koosneb kuni 70% ulatuses lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest.

Mittetaastuvad energiaallikad

Transport

Tuumaallveelaevas kasutatakse tuuma­kütust, milleks peab lõhustama radio­aktiivset ainet. Suurim eelis tavalise allvee­laeva ees on see, et tuuma­reaktor ei vaja tööks õhku ja seega pole vaja vahepeal vee­pinnale tõusta.

Bensiinimootoris põletatakse energia saamiseks bensiini, mida naftast destilleeritakse. Selleks et auto liiguks, muundatakse fossiil­energia mootoris mehaaniliseks energiaks.

Tuumaallveelaev
Tuumaallveelaevas kasutatakse tuumakütust.
Bensiinimootor
Bensiinimootori töötamise jaoks tuleb naftast bensiini destilleerida.

Toidu valmistamine

Gaasipliidil valmistatakse toitu maagaasi põletamisel tekkiva energiaga. Maagaas on gaaside segu, mis on tekkinud maapõues orgaanilise materjali kõdunemise tõttu. Gaas tuleb põletisse läbi ventiili ja põleb, sest seguneb hapnikuga.

Puusöegrillil küpsetatakse toitu grill­söe põletamisel tekkiva soojus­energiaga. Grill­sütt valmistatakse erinevatest leht­puudest.

Gaasipliit
Gaasipliidil põletatakse maagaasi.
Puusöegrill
Puusöegrill aetakse kuumaks erinevast lehtpuust valmistatud grillsöega.

Küsimused

  1. Nimeta, kus veel kasutatakse energia­allikana naftat või selle saadusi.
  2. Millised on mitte­taastuvate energia­allikate puudused?
  • Gaasipliit
  • Puusöegrill
  • Bensiinimootor
  • Tuumaallveelaev

Taastuvad energiaallikad

Taastuvaid ehk rohelise energia allikaid kasutatakse nüüdis­ajal üha enam. Eesmärk on kokku hoida otsa­korral olevaid loodus­varasid. Taastuvad energia­allikad on näiteks päike, tuul ning vesi, viimasest toodetakse hüdroenergiat. Taastuv energia on aga ka näiteks maapõue ehk geotermiline energia, mida saab otse soojus­energiana kasutada, kuid seda saab ka elektri­energiaks muundada.

Taastuvat energiat kasutada lakkamatult. See tähendab, et energia otsa või selle kogus inimtegevuse mõjul piisavalt.

Taastuvad energiaallikad

Tuuleenergiat saab toota elektri­tuulikutega. Tuul paneb liikuma ligikaudu saja­meetrise torni otsas asuva kolme labaga tiiviku. Tiiviku küljes asuvad reduktor ja generaator. Reduktor muudab pöörete arvu nagu auto käigu­kast. Generaator saadab tiiviku pöörlemise arvelt voolu elektri­võrku.

Päikeselt Maale jõudvat energiat saab koguda päikese­paneelidega. Need muudavad valguse kas elektri- või soojus­energiaks. Maale jõudva päikese­energia hulk on niivõrd suur, et ületab kogu inimkonna energia­nõudluse kuni 20 000 korda. Selle energia­allika suurim puudus on aga päikese­energia ebaühtlane jaotumine aasta lõikes.

Elektrituulik
Tuuleenergiat saab toota elektri­tuulikutega.
Päikesepaneelid
Päikeselt Maale jõudvat energiat saab koguda päikese­paneelidega.

Soojuspumbad võtavad soojust kesk­konnast ning juhivad selle hoonesse. Õhksoojus­pumbad koguvad energiat õhust, maasoojus­pumbad aga maa­pinnast, põhja­veest või vee­kogust. Maa­pinnast soojuse kogumiseks on vaja paigaldada kollektor, milles voolav vedelik soojust kogub. Maa­kollektor paigaldatakse ligikaudu meetri sügavusele ja selle pikkus sõltub soojendatava hoone suurusest.

Hüdroenergiat saab muundada mehaaniliseks energiaks vesi­veskites või elektri­energiaks hüdro­elektrijaamades. Need jaamad rajatakse enamasti jõgedele, kus tammiga üles­paisutatud vesi paneb langedes liikuma hüdro­turbiinid, mis käivitavad generaatorid. Hüdro­energia tootmine ei vähenda aga kuidagi jõe veehulka ega tekita jääk­aineid, küll aga peab silmas pidama kalade rännet.

Soojuspump
Soojuspumbad võtavad soojust kesk­konnast ning juhivad selle hoonesse.
Hüdroenergia
Hüdroenergiat saab muundada mehaaniliseks energiaks vesiveskites või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades.

Biomassi ehk taimset päritolu materjali, näiteks puitu, pilli­roogu, turvast, põhku ja põõsas­taimi, on soojuse tootmiseks kasutatud ajast, mil õpiti kasutama tuld. Sellest saab aga toota ka biokütust, mille kasutamine koormab kesk­konda märksa vähem kui fossiilsete kütuste kasutamine.

Küsimused

  1. Nimeta seadmeid, mille käitamiseks on vaja päikese- või hüdroenergiat.
Biomass
Biomassist ehk taimset päritolu materjalist saab toota ka biokütust.

Näpunäiteid projekti tegemiseks

Milline on minu toote energiaallikas?

  1. Kust vajalik energia pärineb?
  2. Kuidas seda energiat toodetakse?
  3. Kas tegemist on taastuva energiaga või mitte?