Ilmaelemendid. Tuul

Õppisid juba, et õhk avaldab oma raskuse tõttu maapinnale rõhku. Õhurõhk ei ole aga kõikjal ühesugune, sest päike soojendab maapinda erinevalt. Külm õhk on tihedam ning rõhub maapinnale suurema jõuga. Soe õhk on hõredam ja surub maapinnale vähem. Soe õhk tõuseb ja selle asemele liigub tihedam õhk naaberaladelt. Nii tekibki tuul. Tuul on õhu liikumine maapinna kohal. Mida suurem on õhurõhu erinevus naaberalade vahel, seda tugevam tuul tekib.

Tuul ei puhu kuigi kaua täpselt samast suunast ja sama kiirusega. Ehk oled isegi tähele pannud, et ühel hetkel puhub vaid kerge tuuleke, järgmisel keerutab aga tugev tuuleiil sulle tänavatolmu näkku või pöörab vihmavarju tagurpidi. Tuule suund ja kiirus muutuvad, sest õhurõhk muutub kogu aeg. Samuti mõjutab tuule liikumist maastik. Lagedatel aladel, nt mere või põllu kohal, kogub tuul kiirust. Künkad, metsad ja hooned võtavad aga tuulel hoogu maha.

Ilmateates antakse alati infot tuule kiiruse kohta. Tuule kiiruse mõõtühik on meetrit sekundis (m/s). Peale selle öeldakse ilmateates sageli, kas tuul on nõrk, keskmine või tugev. Näiteks tuul kiirusega 3 m/s on nõrk, me peaaegu ei tunnegi seda, kuid 10 m/s puhuv tugev tuul painutab puid ja muudab laineharjad vahuseks.

Kuna tuule kiirus võib olla väga muutlik, mõõdetakse ilmajaamades tuule keskmist kiirust teatud aja jooksul. Kui tuule keskmine kiirus on suurem kui 21 m/s, siis on tegu juba tormiga. Orkaani tugevuse saavutab tuul, mille keskmine kiirus on 34 m/s. Eestis on nii tugevat tuult mõõdetud üksikutel kordadel saartel (Kihnus, Vilsandil), kuid ka siis vaid iiliti.

Tuule suund määratakse ilmakaare järgi, kust tuul puhub. Kui öeldakse, et puhub põhjatuul, siis tähendab see, et õhk liigub meie poole põhjast. Eri ilmakaartest puhuvad tuuled toovad kaasa erineva ilma. Eestis tähendab põhjatuul enamasti ilma jahenemist. Soe õhk jõuab meieni lõuna poolt. Torme toovad Läänemerele kõige sagedamini tuuled, mis puhuvad edelast ja läänest. Kirdetuul toob enamasti kaasa pilvitu taeva ja külma õhu.

Tuule suuna määramiseks kasutatakse tuulelippu ja tuulesokki. Tuulelipp paigaldatakse tavaliselt katusele või mõnda teise kõrgesse kohta, kus ümbritsevad hooned, puud jm objektid tuule liikumist ei sega. Tuulelipu nool näitab selles suunas, kust tuul puhub. Kui nool näitab põhja, siis on põhjatuul.

Tuulesokid on paigaldatud näiteks lennuväljadele, aga ka suurte autoteede äärde. Tuulesokk annab peale tuule suuna aimu ka selle kiirusest. Kui tuulesokk on maaga paralleelne, on tuul tugev.

Eri suunast puhuv tuul toob erinevat ilma. Tuulega jõuab meile soojem või külmem, kuivem või niiskem õhk. Tuul võib kaasa tuua ka õhusaastet (kõrbeliiva, tehaste ja põlengute suitsu) või selle meie juurest hoopis minema puhuda.

Kui lubatakse tugevat tuult või tormi, peame selleks valmistuma: korjama õuest kokku lahtised esemed ja püsima siseruumides. Tormiga lendu tõusnud esemed ja murduvad puuoksad on väga ohtlikud.

Tuule suund ja kiirus mõjutavad oluliselt vee- ja õhutransporti. Igapäevane laevaühendus mandri ja saarte vahel võib tugeva tuulega katkeda, samuti ühendus Helsingi ja Stockholmiga. Ka selleks, et lennukid turvaliselt maanduks ja õhku tõuseks, tuleb arvestada tuule suuna ja kiirusega. Lennukid maanduvad vastutuult, et hoogu pidurdada. Tugev külgtuul on maandumisel ohtlik.

Tugev tuul koos lumesajuga võib ummistada teed ja jätta autod lumevangi. Torm murrab puid ja lõhub elektriliine, nii et võime mõneks ajaks jääda elektri ja internetita. Pikalt ühest suunast puhuv tormituul võib ka rannikule nii palju vett kuhjata, et vesi tungib maismaale ja ujutab üle suured alad. Tuule suuna ja kiirusega peavad arvestama ka purjetajad, lohesurfarid, kalurid, päästjad ja paljud teised.