Ilmaelemendid. Õhutemperatuur

Üks olulisemaid ilmaelemente, mida pidevalt jälgime, on õhutemperatuur. Õhutemperatuurist ja sellest, mis toimub õhuga, kui temperatuur muutub, oli juttu juba varem. Nüüd räägime sellest, miks õhk soojeneb ja millest õhutemperatuur sõltub.

Enamik Päikeselt saabuvast kiirgusest läbib õhkkonna, jõuab maa- ja veepinnani ehk aluspinnani ja neeldub selles. Neeldunud kiirguse mõjul aluspind soojeneb ja soojendab omakorda õhku enda kohal. Seega õhk soojenebki peamiselt soojenenud maa- ja veepinna toimel.

Hommikul tõustes on päike madalal puude ja katuste kohal. Mõne tunni pärast aga juba natuke kõrgemal. Kõige kõrgemal on päike keskpäeval, seejärel hakkab jälle laskuma. Päikese kõrgus taevavõlvil ja õhutemperatuur on omavahel tihedalt seotud. Mida kõrgemale silmapiiri kohale päike tõuseb, seda rohkem ta maapinda soojendab ja seda soojemaks muutub õhk.

Päikese näiva teekonna pikkus üle taevavõlvi ja päikese kõrgus horisondi kohal muutuvad aasta jooksul. See määrab, miks meil on suvel soe ja talvel külm.

Suvisel pööripäeval, 21. või 22. juunil, kestab päikese teekond üle taevavõlvi umbes 18 tundi. Päike tõuseb keskpäeval kõrgele meie peade kohale. Kogu pika päeva soojeneb maapind ja õhk selle kohal. Suveöö on lühike, vaid 6 tundi, ja maapind ei jõua hommikuks eriti jahtudagi.

Sügisel muutub öö päevast pikemaks. Soojenemiseks jääb aega aina vähem ja jahtumise aeg kasvab. Talvisel pööripäeval, 21. või 22. detsembril, on päev väga lühike. Päike tõuseb silmapiiri tagant nähtavale vaid 6 tunniks, enne kui jälle loojub. Keskpäevalgi madalal taevavõlvil rippuv päike ei suuda lühikese päeva jooksul maapinda soojendada ja meie talveilm on külm. Sellele aitab tublisti kaasa öine jahtumine, mis kestab 18 tundi.

Päikese kõrgus taevavõlvil ja teekonna pikkus suvisel pööripäeval

Päikese kõrgus taevavõlvil ja teekonna pikkus talvisel pööripäeval

Õhu soojenemine sõltub oluliselt sellest, kas ilm on päikesepaisteline või pilvine. Selge ilmaga jõuab palju päikesekiirgust maapinnani ja neeldub selles. Õhutemperatuur tõuseb kiiresti. Kui aga taevasse ilmuvad pilved, peegeldub neilt osa päikesekiirgusest maailmaruumi tagasi ja maapinda soojendama jõuab seda vähem. Pilvine päev on tavaliselt jahedam.

Päikesepaisteline suvepäev on palav

Pilvine suvepäev on jahe

Pilved mõjutavad ka seda, kui palju maapind ja selle kohal olev õhk öösel jahtub. Selgel ööl kaob Maalt kiirguv soojus takistamatult maailmaruumi. Õhutemperatuur langeb kiiresti ning pilvitu öö on külm. Pilvisel ööl peegeldub osa lahkuvast soojusest pilvedelt Maa poole tagasi. Kuna soojus jääb pilvede ja maapinna vahele lõksu, siis on öö soojem. See, kui suur osa kiirgusest maailmaruumi kaob, sõltub pilvede paksusest.

Tähisel ööl langeb temperatuur madalale

Pilvine öö on soojem ja sombusem

Kindlasti oled kogenud, et kuumal suvepäeval on peaaegu võimatu paljajalu asfaldi peal käia. Meie randade hele liiv sobib kõndimiseks paremini, sest see on vaid mõnusalt soe. Maa peale langevast päikesekiirgusest vaid osa neeldub ja muutub soojuseks. Teine osa kiirgusest peegeldub teedelt, majadelt, põldudelt ja kõikidelt teistelt pindadelt tagasi. Mida heledam pind, seda rohkem kiirgust sellelt peegeldub. Heledad pinnad soojenevad selle võrra vähem. Tumedamat värvi pinnad neelavad rohkem päikesekiirgust ning soojenevad kiiremini ja rohkem.

Kas oled aga tähele pannud, et õhkki on asfaldi kohal palju kuumem kui liiva kohal? Kuum tume pind on nagu ahi, mis kütab õhku enda kohal ja annab soojust ka ümbruskonnale.

Maismaa ja vesi neelavad soojust erinevalt. Maismaa õhuke pindmine kiht soojeneb päikeselisel päeval kiiresti ja õhk selle kohal on soojem kui veepinna kohal. Öösel, kui päike enam ei soojenda, jahtub maapind kiiresti.

Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa. Vesi on läbipaistev, mistõttu päikesekiirgus pääseb selles sügavale ja neeldub paksemas kihis. Pealegi segab lainetus vett ja viib pindmist soojenenud vett sügavamale. Päikesepaistelise ilmaga toimub veepinnalt kiire aurumine. Seegi protsess vajab soojust ega lase veel kiiresti soojeneda. Vesi kogub soojust aeglaselt ja hoiab seda kaua, see teeb veekogudest tohutud soojusmahutid. Õhtul, kui päike on madalal, hoiab aeglaselt jahtuv vesi õhku soojana nii veekogu kohal kui ka ümbritsevatel rannaaladel.