Matemaatiline mudel

Matemaatikal on oluline roll mitme­suguste meid ümbritseva kesk­konna protsesside kirjeldamisel ja uurimisel. Järgnevas keskendumegi seni õpitud matemaatika­teadmiste rakendamisele.

Et uuritavat objekti või nähtust kirjeldada matemaatika keeles, tuleb luua vastav matemaatiline mudel. Matemaatiline mudel on objekti või nähtuse lihtsustatud esitus, mis kasutab matemaatika keelt. Matemaatiliseks mudeliks võib olla arvutuste jada, võrrand, võrratus, funktsiooni valem, funktsiooni graafik vms.

Matemaatilise mudeli koostamise protsessi nimetatakse matemaatiliseks modelleerimiseks. Matemaatiline modelleerimine koosneb järgmistest etappidest.

  1. Olgu meil lahendada mingi eluline ülesanne. Modelleerimine algab sellest, et tehakse endale selgeks selle ülesande sisu. Püütakse aru saada ülesandes esinevate suuruste vahelistest seostest ja kirjeldada neid matemaatika termineid kasutades. Oluline on selgelt sõnastada küsimus, millele vastust otsitakse.
  2. See­järel arutletakse, mis liiki matemaatilist mudelit oleks ots­tarbekas kasutada. Selleks võib panna kõige­pealt kirja võimalike mudelite variandid ja see­järel analüüsida nende sobivust. Mõni­kord on valitud mudeli rakendamiseks vaja veel ise täiendavaid andmeid juurde otsida. Mõni­kord on vaja ülesande tingimusi mõne­võrra lihtsustada või mõned tingimused isegi kõrvale jätta. Näiteks lennuki sõidu­aega arvutades tehakse eeldus, et tuule suund on kogu aeg sama.
  3. Järgneb valitud mudeli koostamine. Näiteks, kui on otsustatud kasutada mudelina võrrandi­süsteemi, siis määratletakse, mida kujutavad matemaatilisest seisu­kohast alg­andmed ja kuidas neid tähistada. Koostatakse vastavad võrrandid. Nüüd on eluline ülesanne asendatud temale vastava matemaatilise ülesandega – on loodud ülesandele vastav matemaatiline mudel, antud juhul võrrandi­süsteem.
  4. Järgnevalt tuleb koostatud matemaatiline ülesanne lahendada. Tavaliselt on selleks erinevaid teid. Kasulik on kaaluda, milline lahendus­tee on kõige ots­tarbekam. Võib ka erinevad lahendused läbi teha.
  5. Kui matemaatilisele ülesandele on lahendid leitud, tuleb kõige­pealt kontrollida, kas saadud lahendid rahuldavad koostatud matemaatilist mudelit ehk kas matemaatiline lahendus­käik on läbi viidud veatult.
  6. Selle järel on vaja otsustada, millised kitsendused või eri­tingimused tuleb lahenditele seada esi­algsest elulisest ülesandest lähtuvalt. Kui ülesandeks oli leida näiteks mingi maa­tüki mõõtmed, siis ei sobi vastuseks negatiivne arv. Tuleb mõelda, millisel kujul on ots­tarbekas lahendid esitada elulise ülesande konteksti silmas pidades. Näiteks pole mõtet maa­tüki pikkust esitada kujul (4 + π) meetrit. Matemaatilises mõttes on see küll täpne vastus, kuid tegeliku elu vajadustele vastavalt tuleks see ümardada 7,1 meetriks.
  7. Kui elulise ülesande jaoks esma­pilgul sobivad lahendid on välja eraldatud, tuleb neid kontrollida ja interpreteerida esi­algse ülesande seisu­kohalt.
  8. Lõpuks tuleb sõnastada vastus esi­algsele elulisele ülesandele. Mõni­kord on kasulik teha tagasi­vaade ja hinnata koostatud matemaatilist mudelit üldisemalt. Näiteks on kasulik analüüsida, millistes analoogilistes olu­kordades vaadeldav mudel võiks veel rakendust leida. See muudab mudeli valiku järgnevate ülesannete jaoks kergemaks.

Kokku­võtvalt on matemaatilise modelleerimise etapid esitatud joonisel 4.1.

Joon. 4.1

Matemaatilise modelleerimise juurde kuulub ka oskus kellegi poolt koostatud mudelit interpreteerida.

Näide 1.

Järgnev ülesanne pärineb rahvus­vahelisest PISA testist, millega mõõdetakse 15-aastaste õpilaste oskust matemaatika rakendamise osas. Joonisel 4.2 on kujutatud tühi vee­paak. Paaki hakatakse kallama vett kiirusega 1 liiter sekundis. Kummal järgmistest graafikutest on kujutatud paagis oleva vee­pinna kõrguse muutumist ajas täpsemalt?

Joon. 4.2

Oletame, et need kaks graafikut on kellegi poolt selle ülesande jaoks koostatud. Mõlemal juhul on teljestik õigesti valitud: horisontaal­telg on aja­telg ja vertikaal­telg esitab paagis oleva vee­taseme kõrgust antud aja­hetkel.

Kummalegi teljele pole aga kantud ühikuid. Ilmselt pole graafikute skitseerimiseks läbi viidud täpseid arvutusi. Neid oleks võimalik teha, sest paagi ruumala leidmise jaoks vajalikud andmed on joonisel olemas, samuti on teada vee lisandumise kiirus. Seega võimaldavad antud graafikud vee­nivoo kõrgust kirjeldada vaid ligi­kaudu.

Mõlemal graafikul on arvestatud seda, et vee­paak koosneb kahest osast – koonusest ja silindrist. Kindlasti tõuseb vee kallamise alguses vee­nivoo kõige kiiremini. Kui täidetakse silindri­kujulist osa, siis kerkib vee­pind ühtlase kiirusega. Järelikult sobib vee­pinna kõrguse ligi­kaudseks kujutamiseks graafik B.

Paagi mõõtmeid ja kuju arvestades saaks leida valemid funktsioonidele, mille graafikud vee­nivoo kõrgust esitavad.

Näide 2.

Mattias istus lõbustus­pargi vaate­rattal (joonis 4.3) ja mõõtis iga 20 sekundi järel oma kõrguse h maa­pinnast (vt andmeid tabelist). Vaate­ratas pöörleb ühtlase kiirusega ja teeb täis­ringi 4 minutiga.

Leiame seose aja t ja Mattiase kõrguse h vahel esimese täis­ringi vältel, kui vaate­ratta kõige kõrgem punkt asub maa­pinnast 35 m ja kõige madalam punkt 5 m kaugusel.

Joon. 4.3

Ülesande lahendamiseks läbime järgmised etapid.

  1. Ülesandes küsitakse seost aja t ja kõrguse h vahel. See tähendab sellise seose leidmist, mille järgi saaks arvutada Mattiase kõrgust maa­pinnast igal ajahetkel t.
  2. Järelikult tuleb koostada valem h arvutamiseks sõltuvalt ajast t. Et valemi liiki määrata, kanname tabeli andmed sobivalt valitud koordinaat­teljestikku (joonis 4.4).
Joon. 4.4
  1. Valime sobiva matemaatilise mudeli. Punktide asukohti vaadeldes tundub kõige ots­tarbekam kasutada siinus­funktsiooni, mille graafik on funktsiooni y = sin x graafikust saadav mitmete teisenduste abil. Otsime seda funktsiooni kujul h(t) = A ⋅ sin (Bt – C) + D.
  2. Nüüd tuleb otsustada, milliseid teisendusi kajastavad selles valemis parameetrid A, B, C ja D, ning määrata nende arvulised väärtused. Parameeter A kirjeldab kauguse h amplituuti (maksimaalne hälve keskmisest asendist), seega A=\frac{h_{\max}-h_{\min}}{2}=\frac{35-5}{2}=15.
    ​Siinus­funktsiooni jaoks on vaja leida ühele sekundile vastav ratta pöörde­nurk B. Et ratas läbib 240 sekundiga täis­pöörde 2π, siis on ühes sekundis läbitav nurk \frac{2\pi}{240}. Seega B=\frac{2\pi}{240}.
    ​Leiame graafiku horisontaal­nihke C. Jooniselt näeme, et funktsiooni y = sin x graafikuga võrreldes on meie graafik nihkunud t-telje suunas 60 sekundi võrra. Selline nihe vastab pöörde­nurgale C=\frac{\pi}{2}.
    ​Jooniselt näeme veel, et siinus­funktsiooni graafikut on nihutatud ka vertikaalselt 20 ühikut üles. Seega D = 20 ja otsitav valem on
    h\left(t\right)=15\cdot\sin\left(\frac{2\pi}{240}t-\frac{\pi}{2}\right)+20.
  3. Nüüd tuleks kontrollida matemaatilise mudeli õigsust. Selleks võiks arvuti abil joonestada tabeli andmetega samasse teljestikku funktsiooni h\left(t\right)=15\cdot\sin\left(\frac{2\pi}{240}t-\frac{\pi}{2}\right)+20 graafiku.
  4. Järgmise sammuna esitame saadud lahendile esi­algsest ülesandest tulenevad kitsendused aja t jaoks: 0 ≤ t ≤ 240.
  5. Tuleks veel läbi viia lahendi kontroll esialgse ülesande seisu­kohalt. Seda on kõige lihtsam teha punktis 5 esitatud kahe graafiku võrdlemise teel.
  6. Kirjutame ülesande vastuse: otsitav seos vaate­rattal oleva Mattiase kõrguse h ja aja t vahel on h\left(t\right)=15\cdot\sin\left(\frac{2\pi}{240}t-\frac{\pi}{2}\right)+20, 0 ≤ t ≤ 240. Analoogilist seost oleks edas­pidi ots­tarbekas kasutada iga­suguse ring­joonel toimuva ühtlase liikumise korral.

Näide 3.

Rist­küliku­kujulise katuse­plaadi mõõtmed on 120 cm ja 60 cm. Selle plaadi nurgast murdus ära täis­nurkse kolm­nurga kujuline tükk selliselt, et rist­küliku pikemast küljest jäi alles 90 cm pikkune, lühemast aga 20 cm pikkune osa. Kogu alles­jäänud plaadist soovitakse kahe servadega paralleelse lõike abil saada maksimaalselt suure pindalaga rist­küliku­kujuline plaat. Kuidas tuleks plaati lõigata?

Koostame esmalt ülesande tingimustele vastava joonise ja kanname sellele teada­olevad andmed (joon. 4.5).

Tähistame pärast lõikamist alles­jääva rist­küliku küljed muutujatega x ja y ning avaldame nende kaudu selle rist­küliku pindala

S=x\cdot y.

Joon. 4.5

Pindala võimalikku maksimaalset väärtust otsime selle funktsiooni ekstreemum­kohast. Et pindala­funktsioon sisaldab olemas­oleval kujul kahte muutujat, siis peame ühe neist elimineerima (avaldama teise kaudu).

Avaldame muutuja y muutuja x kaudu. Leiame selleks kolm­nurkade IFD ja JCF küljed ja kasutame nende kolm­nurkade sarnasust.

ID = 60 – y, IFx – 90, FJy – 20 ja JC =120 – x.

Kolm­nurkade sarnasusest saame, et

\frac{60-y}{y-20}=\frac{x-90}{120-x}.

Avaldame võrdest muutuja y ja saame

y=\frac{540-4x}{3}.

Asendame saadud y valemisse Sx · y ja leiame pindala­funktsiooni ekstreemum­koha.

S\left(x\right)=x\cdot\frac{540-4x}{3}=180x-\frac{4}{3}x^2.

Tingimusest S' (x) = 0 saame, et 180-\frac{8}{3}x=0, millest x = 67,5.

Leiame nüüd ka rist­küliku teise külje:

y=\frac{540-270}{3}=90.

Võrreldes saadud x ja y väärtusi ülesande alg­tingimustega, näeme, et olemas­olevast plaadist pole võimalik selliste mõõtmetega rist­külikut lõigata. Seega ülesande traditsiooniline lahendus pakkus meile eluliselt mitte­sobiva lahendi. Matemaatiliselt tähendab see, et tuletise null­koht ei asu muutuja x võimalike väärtuste hulgas (90 ≤ x ≤ 120) ja ekstreemumit tuleb otsida selle hulga ots­punktides, s.o kohtadel x = 120 ja x = 90.

Et S (90) = 5400 ja S (120) = 2400, siis tuleb antud plaat lõigata rist­külikuks mõõtmetega 90 cm ja 60 cm.

Vastus. Plaat tuleks lõigata rist­külikuks mõõtmetega 90 cm ja 60 cm.

Ülesanded B

Ülesanne 853. Matemaatiline modelleerimine

Näite 3 leiad siit

Ülesanne 854. Matemaatiline modelleerimine

Vaatluse algul leiti lekke uurimiseks võetud vee­proovist 2 mg kemikaali. Edasi selgus, et kemikaali kogus suureneb iga tunniga 3 mg võrra. Mitu mg kemikaali oleks sel juhul vee­proovis ühe öö­päeva möödudes? Kuidas saaks kergesti leida kemikaali kogust vee­proovis t tunni möödudes?

Vastus. Ühe öö­päeva möödudes oleks sel juhul vee­proovis  mg kemikaali. Kemikaali kogust vee­proovis saaks leida valemiga .

Ülesanne 855. Pulsi­sageduse ülem­piir

Kaks õpilas­rühma leidsid nende andmete põhjal maksimaalse pulsi­sageduse P prognoosimiseks sõltuvalt vanusest v järgmised matemaatilised mudelid: P = 220 – v ja P = 208 – 0,7v. Kumb mudel tundub parem ja miks? Kuidas võiks neid mudeleid veel esitada? Mil viisil saaks mudelit täpsustada?

Ülesanne 856. Maailma rahva­arv
  1. Milline kolmest ÜRO prognoosist osutub kõige sarnasemaks Hispaania teadlaste mudelile?
  2. Kui suur oleks maa­kera elanike arv aastal 2100 kõige optimistlikuma, keskmise ja kõige pessimistlikuma prognoosi järgi?
    Vastus. Maa­kera elanike arv oleks 2100 aastal kõige optimistlikuma prognoosi järgi  miljardit, keskmise prognoosi järgi  miljardit ja kõige pessimistlikuma prognoosi järgi  miljardit.
  3. Kirjeldage prognoosiks kasutatud mudeleid.