Klaverikontsert
Klaveril klahve on valgeid ja musti.
Mängijad istuvad, klaver on püsti.
Kui klahve puudutad, tekibki heli.
Nii kuidas soovite – vaikne või vali.
Kontserdil istuvad klaveri taga
tõsised onud, kel sabad on taga.
Muidugi pole need onude hännad –
onul on frakk, seda seljas ta kannab.
Tädisid saalis on publiku seas,
ketid neil kaelas ja pesad on peas.
Käharail pesadel nimeks on soeng,
õhkkond on pidulik, see pole loeng.
Hetkeke vaikust ja lähebki lahti,
onu peab klahvidel helile jahti,
käed muudkui käivad ja lehvib ta parukas,
näib, nagu rebeneks kohe tal varrukas.
Kuidas nii täpselt küll klahvisid tabavad
kõik kümme sõrme, mis klaveril sibavad?
Või on neid rohkem? Nad torkavad, siluvad,
lummavaid helisid esile võluvad.
Kui lugu läbi saab, plaksutab publik.
Onu on õnnelik! Onu on tubli!
Kummardab muudkui, kuid kraapsu ei tee.
Vist on tal ähmiga meelest läind see.
Ott Arder
1. Arutle
- Mis üritusest luuletus räägib?
- Kes kontserti kirjeldab: kas esineja, mõni täiskasvanu publiku hulgast või laps? Leia tekstist kohti, mis su väidet kinnitavad.
- Kuidas on luuletuses kirjeldatud klaverimängu (loe teise salmi keskelt)? Milline võib sinu meelest olla see klaveripala? Iseloomusta 2–3 sõnaga.
Kuidas on luuletuses öeldud:
- esinejatel on seljas pidulik kuub –
- naised kannavad ehteid ja neil on soengud –
- klaverimängija alustab hoogsalt lugu –
- pianisti mäng on meisterlik –
- klaverimängijal on õnnestunud esituse üle hea meel –
Teekond tähtede juurde
Startisime koidu süles,
selja taha jääb meist Maa.
Meie tee viib sinna üles,
kuhu järgneda ei saa.
Tulnukatelaeva pardal,
tummad kõigest silmatust,
kaeme pilgul õnnehardal
ilmaruumi ilmatust.
Rohkem kui on liivateri
kõrbes ja on sääski soos,
rohkem veel kui piisku meri
hoiab oma rüpes koos –
on planeete, kuid ja tähti,
miljon miljonit neid vast.
Peale meie Kuu neist ükski
pole näinud inimlast.
Wimberg
3. Arutle
- Millest luuletus räägib?
- Mis paneb reisijaid imestama?
- Mida tähendab lause Peale meie Kuu neist ükski pole näinud inimlast?
- Millist sõna kasutatakse luuletuses kosmose asemel?
- Kuidas võiks kosmosereis jätkuda?
Leia kolmandast salmist, millega võrreldakse tähtede ja planeetide suurt hulka. Mõtle ka ise üks selline võrdlus.
Kosmoses on nii palju planeete, kuid ja tähti, kui on .
Kosmose jõgi on taevas
Kosmose jõgi on taevas,
ta nimi on Linnutee.
Kas keegi elab sääl taevas,
on tänini teadmata see.
Ehk elab sääl kosmose linde,
ehk elab sääl kalasid jões,
kuid see pole päris kindel,
kõik kahtlevad veel selles tões.
Tükk teed on kosmosse minna,
tükk teed on tagasi säält,
kes liiga hilja saab minna,
ei jõuagi tagasi säält.
Hando Runnel
5. Arutle
- Mille üle luuletuses mõtiskletakse?
- Kas luuletuses esitatud küsimustele saab leida vastuse mõnest teatmeteosest? Põhjenda.
- Kuidas saad aru luuletuse viimasest salmist?
- Kas sinu arvates võib teistel planeetidel olla elu? Miks sa nii arvad?
Kuu
Olgu kuidas ongi kõige muuga,
mida peale hakata küll kuuga?
Ta on igavene lõuapoolik,
kord on terve ja siis hoopis poolik.
Kui on temast näha ainult veerand,
siis ta vist on miskit kokku keerand,
vahel hoopis kaob ta tükiks ajaks,
kuigi teda keegi äkki vajaks.
Vaatab sisse korstnasse ja kaevu,
küsid, miks – ta vastama ei vaevu,
lombis peegeldub kui mõlkis raha,
päeval nägu näidata ei taha.
Kuu ei kuulu ainult inimsoole,
koerad-hundid uluvad ta poole,
igatsus neil suur ja kurbus kole,
suuremat vist sellest küll ei ole.
Henno Käo
6. Arutle
- Kas luuletus „Kuu“ jutustab lugu või kirjeldab midagi? Põhjenda.
- Mis teeb luuletuse naljakaks?
- Luuletuses on kuust räägitud nagu inimesest: ta võib ennast peita, midagi kokku keerata, vaadata korstnasse jne. Mida võiks kuu veel teha? Mõtle ka ise inimesele omaseid tegevusi, mille kaudu saaks kuud iseloomustada.
- Kuidas võiks keegi kuud vajada?
- Mõnel päeval kuud ei paistagi. –
- Kuu võib olla nii täis- kui ka poolkuu. –
- Kuu särab vastu ka loikudelt. –
- Päeval ei ole kuud tavaliselt näha. –
Mis vahe on täis-, pool-, noor- ja vanakuul? Vali pildi juurde õige kuufaas.
Küsimusi ja ülesandeid
9. Sõnasta oma arvamus
- Leia selle peatüki luuletuste hulgast oma lemmik. Põhjenda oma valikut võimalikult hästi. Kas sulle meeldivad luuletuses esinevad riimid, naljakas sõnamäng, tegelased, keda kirjeldatakse, luuletuse mõte vm?
- Milline luuletus on kõige lõbusam, milline pani kõige rohkem mõtlema?
- Millisest luuletusest said kõige paremini aru? Jutusta selle luuletuse sisu lühidalt oma sõnadega ümber.
10. Loe luuletusi ette
Esita luuletusi mitmel viisil lugedes (näiteks sosinal, aeglaselt venitades, suletud hammastega).
- Kuidas on neid sinu meelest kõige parem esitada?
