Hunt ja susi
Said kokku hunt ja susi.
„Tänavu küll külm liiga ei tee,“ ütles hunt.
„Peaasi, et pakast pole,“ ütles susi.
„Hea meelega sööks ühe lamba ära,“ ütles hunt.
„Kui utegi kinni saaks pista, poleks ka viga,“ arvas susi selle peale.
Mõeldud, tehtud. Läksidki kaks metsameest lauda poole.
„Keegi nagu tuleks,“ ütles hunt.
„Minu arvates on nagu samme kuulda,“ vaidles susi vastu.
„Jahimehed!“ röögatas hunt äkki.
„Mis sa nüüd! Kütid hoopis!“ ei jäänud susi nõusse.
Olid nad kes nad olid, ligi nad tulid, üks jagu hakkas tulistama, teine jagu püssi laskma. Hunt heitis hinge, susi aga suri ära. Hundil võeti nahk maha, soel aga nüliti kasukas seljast.
Mina nägin seda oma silmaga pealt ja võin tõendada, et see jutt on sulatõde.
Ainult millal see juhtus, on mul meelest läinud. Üks kahest igatahes – kas möödunud kolmapäeval või läinud kesknädalal.
- Leia tekstist sama tähendusega sõnapaarid.
- Kuidas selliseid sõnu nimetatakse?
Sama või sarnase tähendusega sõnu nimetatakse sünonüümideks.
Mida rohkem sünonüüme keeles on, seda rikkam see on – seda täpsemalt, aga ka vaheldusrikkamalt suudetakse ümbritsevat elu kirjeldada. Nii saab vahel öelda lihtsalt tore, kuid eri puhkudel kasutada ka sõnu suurepärane, hiilgav, oivaline, briljantne, hunnitu, võrratu, imeline, vaimustav või võrreldamatu.
Küsimusi ja ülesandeid
1. Mitmekesisem sõnavara
- Ilus punakaspruun rebane jooksis kiiresti võssa.
- Poiss kõndis vanas metsas.
Sobiva sõna võid leida Sõnaveebist või siit:
roostekarva, iidses, kähku, lonkis, kena, jõnglane, lippas, reinuvader, padrikusse, laanes
- Kui palju muutus lausete sisu, kui sa sõnu vahetasid? Aga meeleolu ja stiil? Milliseid lauseid sulle rohkem lugeda meeldiks?
2. Loe luuletust ja vasta küsimustele
Käed ja kätud
Helvi JürissonMeie hoovis on üks laps,
justkui teised viks ja kraps,
sööb ja joob kui teisedki
ega kõnni teisiti.
Ainult tal pole
kõhtu
ega suud
ega käsi
ega jalgu
ega nina.
„Ei saa olla!“ ütled sina.
Kõik on õige, küll sa näed,
kätud – need on tema käed.
Seda ta ei salga teps,
et lallud on tal jalgadeks.
Seal, kus suu, on temal musi,
sellega sööb maiustusi.
Punu tal on putru täis,
vahel ninni pühib käis.
Ühtekokku laps mis laps,
justkui teised viks ja kraps.
- Kuidas nimetatakse selles luuletuses kehaosi?
käed –
jalad –
suu –
kõht –
nina –
- Kes selliseid sõnu tavaliselt kasutavad?
- Mis sa arvad, kui vana on laps, kellest luuletus räägib?
- Kas sa saad aru, kes kasutab selles luuletuses sõnu kätud ja lallud?
- Kas selliseid sõnu kasutava inimese sõnavara on rikkam või vaesem kui teistel? Põhjenda oma seisukohta.
- Mis sa arvad, miks sellised sõnad tekivad?
3. Lihtsam sõnavara
- Meie kodumaa seadusesilmad nuhtlesid pikanäpumehi kõva käega.
- Patsikandjad naaklesid uulitsal.
- Merekarule pandi sulg sappa.
- Elusügises roolikeeraja tukastas ja põrutas kraavi.
