- Miks on aatomi väliskihi elektronid olulised?
- Kuidas kirjeldada lihtsustatult aatomi elektronkatet?
Väliskihi elektronide füüsikud
Füüsikud nimetavad keemikuid mõnikord naljatledes aatomi väliskihi elektronide füüsikuteks. Ega see tõest väga kaugel olegi, sest keemilise reaktsiooni toimumise seisukohast on oluline just aatomi elektronkihtides, täpsemalt välises elektronkihis toimuv. Elektronide paiknemist elektronkihtides kirjeldab elektronskeem.
Elektronskeem
Elektronskeem on aatomi elektronkatte mudel. See näitab aatomi tuumalaengut, elektronkihte ja nendes liikuvate elektronide arvu. Elektronskeem on kõige lihtsam aatomi ehituse kujutus, kuid sisaldab palju vajalikku informatsiooni. Elektronskeemi saab koostada perioodilisustabeli põhjal.
Tutvume elektronskeemi koostamisega väävliaatomi näitel.
Väävli (S) aatomnumber perioodilisustabelis on 16, seega on väävliaatomis 16 prootonit ja tuumalaeng +16. Tuumalaeng kirjutatakse elemendi tähise järele. |
S: +16| |
Väävel asub perioodilisustabeli 3. perioodis, seega on väävliaatomil 3 elektronkihti. Elektronkihid kujutatakse elektronskeemis sulgudena. |
S: +16| ) ) ) |
Väävli elektronkattes on kokku 16 elektroni, sest aatom on tervikuna neutraalne ja elektronide arv on võrdne prootonite arvuga. Elektronide märkimist elektronkihtidesse alustatakse 1. kihist, kuhu mahub kuni kaks elektroni. |
S: +16| 2) ) ) |
Märkida on vaja veel 14 elektroni. 2. elektronkihti mahub kuni 8 elektroni. |
S: +16| 2) 8) ) |
Alles on veel 6 elektroni, mis paigutuvad viimasesse, 3. elektronkihti. |
S: +16| 2) 8) 6) |
Kui element asub perioodilisustabeli A-rühmas, saab kontrollida välisesse elektronkihti paigutatud elektronide arvu, mis vastab rühma numbrile. Väävel asub VIA rühmas ja seega on väävliaatomi väliskihis 6 elektroni.
 |
|
Selgituseks
4. perioodi elementide elektronskeemi koostamine
Alates 4. perioodi elementidest leitakse eelviimase elektronkihi elektronide arv arvutades. Elektronskeemi koostades pannakse kirja 1. ja 2. kihi elektronid ning väliskihi (4. elektronkihi) elektronid rühma numbri järgi. Eelviimase elektronkihi (3. elektronkihi) elektronide arvu leidmiseks liidetakse kirja pandud elektronide arv ning saadud summa lahutatakse elektronide koguarvust. Vaatame näitena kaaliumiaatomi elektronskeemi koostamist
Kaaliumi (K) aatomnumber perioodilisustabelis on 19, seega on kaaliumiaatomis 19 prootonit ja tuumalaeng +19. Tuumalaeng kirjutatakse elemendi tähise järele. |
K: +19| |
Kaalium asub perioodilisustabeli 4. perioodis, seega on kaaliumiaatomil 4 elektronkihti. Elektronkihid kujutatakse elektronskeemis sulgudena. |
K: +19| ) ) ) ) |
Kaaliumi elektronkattes on kokku 19 elektroni, sest aatom on tervikuna neutraalne ja elektronide arv on võrdne prootonite arvuga. Elektronide märkimist elektronkihtidesse alustatakse 1. kihist, kuhu mahub kuni 2 elektroni. |
K: +19| 2) ) ) ) |
2. kihti mahub kuni 8 elektroni. |
K: +19| 2) 8) ) ) |
Kaalium asub perioodilisustabeli IA rühmas ja seega on kaaliumiaatomi 4. ehk välises elektronkihis 1 elektron. | K: +19| 2) 8) ) 1) |
3. elektronkihi elektronide arvu leidmiseks lahutatakse elektronide koguarvust juba kirja pandud elektronide summa. Seega on 3. elektronkihis 19 – (2 + 8 + 1) = 8 elektroni. |
K: +19| 2) 8) 8) 1) |
Ma tean, et
- Elektronskeem on aatomi elektronkatte mudel, mis näitab aatomi tuumalanegut, elektronkihte ja nendes liikuvate elektronide arvu.
- Kui element asub perioodilisustabeli A-rühmas, saab kontrollida välisesse elektronkihti paigutatud elektronide arvu, mis vastab rühma numbrile.
Küsimused ja ülesanded
1. Mis on elektronskeem?
2. Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: a) räni, b) broom, c) berüllium, d) kaalium.
