Elutingimused soos

Tunni ülesehitus

  1. Sissejuhatus, 5 min
  2. Soo, 5 min
  3. Turvas, 15 min
  4. Elutingimused soos, 14 min
  5. Kokkuvõte, 6 min

Ettevalmistus

NB! Õpetajal on kaasas kuus A4- või A3‑paberilehte.

Eelteadmised

Õpilane teab, mida taimed eluks vajavad.

Eesmärgid

Õpilane

  • mõistab, mis on soo ja millised on selle eripärad;
  • oskab võrrelda elutingimusi soos elutingimustega kuival maa-alal.

Seotud materjal

Märksõnad ja meetodid

  • turvas, soo, turbasammal
  • arutelu, videod, rühmatööd

Lõiming

2. kl loodusõpetus. Soomaal
9. kl geograafia. Põhjavesi ja sood
8. kl bioloogia. Sammaltaimed

Läbivad teemad

  • keskkond ja jätkusuutlik areng
Еще на эту тему
Другие действия

1. Sissejuhatus

5

  • Ütlused soo ja raba kohta

Alustuseks võib ette lugeda vanarahva ütlusi soo kohta ja arutleda, mida need meile räägivad.

  • Kus mägi, seal mõis; kus küngas, seal kõrts; talud soo ja raba sees.
  • Mart teeb sillad soode peale, madalate maade peale.
  • Ei ole meri, ei ole maa, laevad ei sõida, aga käia ei saa?
Еще на эту тему
Другие действия

2. Soo

5

  • Arutelu sellest, mis on soo.
  • Video. Mis on soo ja kuidas see tekib?

Mis on soo?

Öeldakse, et soo on märg maa. Selles ütlemises on omajagu tõtt, kuid igasugune märg maa pole siiski veel soo. Pärast lume sulamist lirtsub vesi jala all igal muruplatsil. Madalad põllud ja niidud on kevadel kaua märjad. Alles maikuus, kui päike juba palju kiiremini vett aurustab, hakkab maa kõikjal kuivama. Osa maid kuivab, osa aga jääbki märjaks. Soo saab olla vaid seal, kus maapind püsib märg aasta ringi ja nii sadu aastaid järjest.

Vaadake videot, kus seletatakse, mis see soo on ja miks iga märg koht ei ole soo. Videos räägitakse ka soo tekkest (alates 2:11), aga seda osa võiks vaadata järgmises, soo teket käsitlevas tunnis. Pärast video esimese poole vaatamist võiksid õpilased vastata mõnele küsimusele.

Mis on soo? Kas iga märg koht on soo?

Millised tingimused peavad olema täidetud, et märgala saaks nimetada sooks?

Vastus. Teadlased on kokku leppinud, et soos peab olema vähemalt 30 cm turvast ja see turbakiht peab aja jooksul paksenema.

Kirjelda video põhjal, missugune on turvas.

Vastus. Videos hoidis geograaf-soouurija Jott turvast käes. Turvas on osaliselt lagunenud püdel taimede mass. Rabast käsivarre sügavuselt välja võetud turbas oli palju vett. Turvast sai peos kokku vajutada.

Soo on püsivalt märg ala, kus tekib ja ladestub turvas. Et ala loetaks sooks, peab turbakiht olema vähemalt 30 cm paksune.

Еще на эту тему
Другие действия

3. Turvas

15

  • Video. Mis on turvas?
  • Turvas tekib väga aeglaselt.
  • Kõige olulisemad turba moodustajad on turbasamblad.
  • TV lk 5 ül 3
  • Võistkondlik lausete moodustamise mäng

Turvas

Nagu eelmisest videost selgus, siis soode olulisim tunnus on turbakihi olemasolu. Aga mis see turvas ikkagi täpsemalt on ning miks see mõnes kohas tekib ja teises kohas mitte?

Vaadake selgituseks „Ah soo" sarja videot turbast ja seejärel vastake küsimustele.

Mis on turvas?

Millest moodustub turvas?

Vastus. Turvas moodustub soos kasvavatest taimejäänustest, kui need päris ära ei lagune. Taimejäänuste lagunemist soos takistab väga niiske hapnikuvaene pinnas. Aasta-aastalt koguneb soo pinnale üha rohkem osaliselt lagunenud taimeosakesi ja nendest moodustub turvas. Teistes kooslustes lagunevad kõik taimejäänused lühema või pikema aja jooksul täielikult.

Kui paks turbakiht aastaga moodustub?

Vastus. Keskmine turbakasvu kiirus on 1–2 mm aastas, aga see sõltub palju ka kohast.

Millistele küsimustele saab vastuseid, kui uurida turbakihte?

Vastus. Näiteks näeb turbakihti uurides, millal moodustus raba, mis taimed on seal kunagi kasvanud, millal on soo moodustuma hakanud ning kas enne sood oli selles paigas järv või mitte.

Kus on Eesti kõige paksema turbakihiga soo? Mitu meetrit seal turvast on?

Vastus. Kõige paksema turbakihiga soo Eestis on Vällamäe soo Haanjas. Seal on turvast tervelt 17 m.

Oluline on siinkohal teada, et turvas tekib väga-väga aeglaselt. Selleks, et koguneks 30 cm paksune turbakiht (ehk siis tekiks soo), läheb aega vähemalt 400 aastat.

Turbasamblad

Kõige olulisemad turba moodustajad on turbasamblad. Koos nende all oleva turbaga moodustavad turbasamblad otsekui suure ja tiheda käsna, mis on täis hapukat ja toitainevaest vett.

Nagu teistelgi sammaldel, pole turbasamblal juurt. Nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast ja alumisest otsast kõdunevad. Sambla elav ja kasvav tipp saab vett alumise surnud taimeosa kaudu. Iga turbasambla elusa raku kõrval on surnud rakud, milles taim oma veevarusid hoiab. Põua ajal võivad need üsna tühjad olla ja sammal näib seetõttu närbununa. Uuesti vett saades toibub aga samblataim kiiresti. Turbasammal suudab eluks tarviliku vee imada isegi niiskest õhust. Vett täis turbasamblataim on kuni 20 korda raskem kui kuiv taim.

Turbasammaldel pole juurt. Nad kasvavad ülemisest otsast ja kõdunevad alumisest otsast. Pruun osa pildil on juba osaliselt lagunenud samblamass.
Turbasammal ja selle lehe läbilõige
Turbasamblal on vars ja sellele kinnituvad oksad. Lehed on tillukesed ja katavad nii vart kui ka oksi.
Soo näib kirju, sest eri liiki turbasamblad on eri värvi.

TV ülesanne

Lahendage lk 5 ül 3.

TV lk 5 ül 3

Võistkondlik lausete moodustmine

Nüüd võib mängida lausete moodustamise mängu. Õpilased jagunevad 5–6‑liikmelistesse gruppidesse. Õpetaja kinnitab tahvlile üksteise kõrvale nii mitu paberit (A4 või A3), kui mitu võistkonda on. Iga võistkond saab kirjutusvahendi. Ülesanne on moodustada üks lause soo või turba kohta. Kuid seda tehakse nii, et iga võistkonnaliige kirjutab vaid üks-kaks sõna ning omavahel rääkida ei tohi. Viimane kirjutaja paneb kirjavahemärgid. Kokku peaks tulema korralik lause.

Kui võistkonnal on lause moodustatud, istuvad õpilased tagasi oma kohale, aga laused võiksid jääda tahvlile, sest mäng jätkub veel tunni vältel.

Еще на эту тему
Другие действия

4. Elutingimused soos

14

  • Soopinnases suudavad kasvada vähesed taimed.
  • Soopinnas on liigniiske ja väga happeline. Pinnases on vähe hapnikku.
  • Happeline pinnas on hea säilitaja.
  • Võistkondlik lausete moodustamise mäng
  • TV lk 4–5 ül 1 ja 2 (Opiqu ptk 1.1 ÜK „Kiri soo-uurijale”)

Elutingimused soos on teistsugused kui kuival maal või veekogus. Kuna soos on pidevalt märg või niiske, ei sobi see paljudele taimedele ja loomadele. Märg turvas jäätub talvel sügavalt läbi. Kevadel sulab see aeglaselt, sest turvas juhib halvasti soojust. Seepärast on soos kevadel jahedam kui kuivadel aladel. Ka öökülmad kestavad soos palju kauem kui kuival maal.

Soode ja rabade liigniiskel turbakihil suudavad kasvada vaid vähesed taimed. Seetõttu moodustavad sootaimed täiesti omaette rühma ja üldiselt neid mujal kasvamas ei näegi. Ainult kanarbik ja mänd suudavad kasvada ka väga kuivadel ja liivastel aladel.

Kanarbik ja mänd suudavad kasvada nii kuivas nõmmemetsas kui ka liigniiskes rabas.
Turbas on taimemass nii vähe lagunenud, et taimejäänused on üsna selgelt näha.

Soo muld erineb kuiva maa-ala mullast mitmel põhjusel.

  • Kuival alal on mulla pindmises osas harilikult tume toitainerikas huumuskiht. Soopinna aga moodustab turvas, milles on väga vähe toitaineid. Turbas on taimemass väga vähe lagunenud.
  • Soopinnas on paljude taimede jaoks kasvamiseks liiga niiske ning selles on ka vähe hapnikku, mida taimede juured vajavad.
  • Turvas on happeline ja see sobib väga vähestele taimedele. Happeliseks muudavad selle turbasamblad oma elutegevusega. Happelises keskkonnas ei suuda elada ka enamik baktereid ja seetõttu on rabavesi väga puhas ja põhimõtteliselt võib seda juua. Probleem on ainult selles, et kuna rabavees puuduvad mineraalained, siis selle joomine pigem kurnab organismi ja pikas perspektiivis joogijanu ära ei võta. Seetõttu tasub ka rabasse matkama minnes alati joogivesi kaasa võtta.

Happeline keskkond on hea säilitaja. Seda samuti põhjusel, et seal pole baktereid, kes lagundaks. Seetõttu võivad rabasse peidetud asjad säilida seal väga-väga pikka aega. Seega on rabad põnev uurimiskoht arheoloogidele. Leitud on näiteks tuhande aasta vanune võikirn koos võiga ja tuhandete aastate vanuseid leivakoorikuid. Mitmel pool Euroopas on rabadest turvast kaevandades leitud inimeste surnukehi, mis on samuti olnud väga hästi säilinud. Kõige kuulsam rabalaip Eestis on Rabivere rabalaip, mis leiti 1936. aastal turba kaevandamise käigus. Mehed, kes laiba leidsid, arvasid esiti, et nad on avastanud kriminaalse teo, sest laip tundus neile üsnagi värske. Uurimiste käigus aga selgus, et tegemist on 17. või 18. sajandil maetud inimesega.

Võistkondlik lausete moodustamise mäng

Nüüd võiks õpilased jälle koguneda samadesse gruppidesse ja moodustada samal moel ühe lause soo elukeskkonna kohta. Hea oleks, kui see lause mahuks sinna samale paberile ja oleks kuidagi eelmisega seotud. Võib ka teha nii, et võistkonnad vahetavad kohti, st moodustavad nüüd oma lause mingi teise võistkonna paberi peale.

Pabreid jäävad endiselt tahvlile, sest mäng jätkub veel.

TV ülesanded

Lahendage lk 4–5 ül 1 ja 2 (ptk 1.1 ÜK „Kiri soo-uurijale”).

TV lk 4 ül 1

Vastused

  1. Soos on maa kogu aeg märg ja seal tekib turvas, mille kiht pakseneb aja jooksul.
  2. Turbakihi paksus peab olema vähemalt 30 cm.
  3. Turbas jääb taimeosakeste lagunemine pooleli, sest pinnas on väga niiske ja hapnikuvaene.

Variante, mida huvitavat võiks soo kohta lisaks rääkida, on väga palju.

TV lk 5 ül 2

Vastus. Turbakiht kasvab soos aeglaselt. Kunagi soos turbasse jäänud esemed säilivad hästi. Lihtsustatult öeldakse, et turbakiht kasvab kiirusega 1 mm aastas.

Еще на эту тему
Другие действия

5. Kokkuvõte

6

  • Sood on läbi aegade peetud salapäraseks paigaks.
  • Võistkondlik sookolli joonistamine

Sood on läbi aegade peetud salapäraseks paigaks. Seal on tihti udu. Pimedal ajal võib hea õnne korral soos näha virvatulesid, mis siin-seal süttivad ja kustuvad. Virvatulesid põhjustab see, et soo pinnasest eralduvad gaasid, mis tekivad taimede lagunemisel, süttivad õhuhapnikuga reageerides korraks põlema. Rahvauskumuste järgi meelitavad virvatuled öösel soos liikujaid kohtadesse, kuhu võib kinni jääda ja uppuda. Usuti ka, et soos leidub sookolle ja vaime, kes tahavad inimesi sinna eksitada ja uputada.

Eriti salapärane näib soo varahommikul enne päikesetõusu või õhtul hilja päikseloojangu aegu.

Lõpetuseks võiks õpilased taas võtta oma gruppidesse, kellega nad lauseid koostasid, aga nüüd on ülesanne samal meetodil joonistada üks sookoll. Iga võistkonnaliige joonistab mingi osa kollist.

Üheskoos võivad õpilased või õpetaja välja valida klassi parimad võistkonnad nii lausete moodustamises kui ka joonistamises. Auhinnaks võib olla näiteks parima sookolli tiitel.

Jäta meelde!

  • Soo on püsivalt märg ala, kus tekib ja ladestub turvas.
  • Sooks peetakse ala siis, kui turbakihi paksus on vähemalt 30 cm.
  • Turvas on niiske, toitainevaene ja happeline keskkond, kus saavad kasvada vähesed taimed.
  • Suurema osa turbast moodustab turbasammal.
  • Turbasamblad on väga veerikkad.
Еще на эту тему
Другие действия

Lisamaterjal

Vaatamissoovitus

Siin ja järgmistes tundides kasutatud sarja „Ah soo!” õppefilmid on valminud Eestimaa Looduse Fondi projekti „Soode kaitse ja taastamine“ raames. Klippide valmimist toetasid Euroopa Liidu LIFE-programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Veebilehe soovitus

Eesti soode veebilehel käsitletakse kõike soodega seotut. Sealt leiab õppematerjale, pilte ja huumorit.

Osalemissoovitus. Koolilaste rajakaamerad

Kui soovitakse ja on võimalik, saab klassiga metsa üles panna oma rajakaamera. See võimaldab lastel saada erilise ja isikliku kogemuse metsaelu jälgimisel. Juhised rajakaamerate projektiga liitumiseks leiab laste rajakaamerate veebilehelt. Samal veebilehel saab vaadata ka põnevamaid väljavõtteid rajakaameratest. Pilte ja videoid jagatakse ka „Koolilaste rajakaamera“ Facebooki lehel.

Еще на эту тему
Другие действия

Tunni kirjeldus

Õ ptk 1.1. Elutingimused soos

Harjutamine: TV lk 4–5 ül 1–3 (soo kirjeldus, turvas kui talletaja, turbasambla ehitus) või ülesanded digiõpikus

Kuidas tunni kirjeldust Stuudiumisse või eKooli kopeerida? Tehke aktiivseks (märkige) mõlemal real olev tekst, siis saate selle kopeerida.

Еще на эту тему
Другие действия