Tunni ülesehitus
- Sissejuhatus, 5 min
- Töö õpiku tekstiga. Selgitused ja näited, 15 min
- Õpitu kinnistamine. Ülesannete lahendamine, 20 min
- Kokkuvõte, 3 min
Ettevalmistus
- Valida sobiv sissejuhatav tegevus.
- Valida näited.
- Valida ülesanded iseseisva tegevuse jaoks.
- Otsustada, kas mängida tunni lõpus või mitte.
- Otsustada, kas anda kodune töö ja milline.
Eelteadmised
teadmised astmetest ja teguritest
Eesmärgid
Õpilane
- saab teada, mis on üksliige ja kuidas arvutatakse selle väärtust;
- tegeleb teadaolevate valemitega teise nurga alt;
- harjutab üksliikme korrastamist ja väärtuse arvutamist.
Seotud materjal
- lk 14–15
- ül 17–23
- ptk 2.1
Märksõnad ja meetodid
- üksliige, aste, tegur, kordaja, muutuja
- suunatud diskussioon, rakendused, tagasiside andmine, mõistekaart, iseseisev töö
Lõiming
eesti keel
Sissejuhatus
- Sissejuhatava teema valimine
- Muutuja definitsioon
- Valemmõistatused
- Tean mida tean
- Tagasiside kodusele tööle
- Õpiku ül 27 diagramm ja sektorite nurgakraadid
5
Sissejuhatava teema valimine
Sissejuhatuseks piisab ühest tegevusest.
- Testis „Tean mida tean“ on valik mõisteid. Hea on, kui õpilastel on võimalus põhjendada, miks nad teist paarilist ei valinud.
- Võib kasutada ptk 2.1 ülesannet „Muutuv suurus“.
- Matemaatikas on suuruste tähistamine väga levinud. Eesti rahvanaljadest on tuntud valemmõistatused, millega tähistatakse sõnu. Nende näiline sarnasus üksliikmetega võib olla veidi lõbusamaks sissejuhatuseks. Õpilased võivad neid ise luua või ka endale teadaolevat jagada.
Oodatavad vastused: kolmnurk, kuusik, serviis, kaksik, üheksane, kahesajalg, kauplus ning Anneli ja Malkolm, üksteist kaksama, sadam.
1. Teema õpetamine ja selgitamine
- Soovitused tööks õpiku tekstiga
- Üksliikme definitsioon
- Õpiku lk 14 näide ja antinäide
- Distantsõppe juhised
5
Töö õpiku tekstiga
- Kui õpilased on teadmiseks võtnud üksliikme definitsiooni, siis näidet lk 14 analüüsides tasub paluda ebakindlamatel õpilastel iga üksliikme juures nimetada eraldi kordajat, muutujat ja muutuja astendajat (slaidil).
- Normaalkujul olevate üksliikmete kohta olevaid näiteid lk 14 võiksid õpilased iseseisvalt uurida. Kui on võimalik, võib paluda neil selgitada, mida nad märkavad.
Eraldi tähelepanu tasub juhtida kordaja 1 ja –1 kasutamisele. - Oodatavad vastused küsimustele lk 14:
- Jah, iga arv on üksliige.
- Järjekorras neljas ei ole üksliige.
Distantsõpe
ptk 2.1
Juhendada õpilast, millised peatüki osad on tingimata vaja läbi töötada ja millised võivad jääda õpilase valida.
Tagasiside saamiseks saata õpilasele ülesannete kogust lahendamiseks 1–2 jõukohast ülesannet.
2. Süvendamine ja kinnistamine
- Selgitused ja näpunäited
- Õpiku ül 45.1 sammsammuline lähenemine
- Õpiku ül 49 lahendus
- Soovitus õpilaste tegevuse diferentseerimiseks, sh ülesanne
- Liikumispaus
10
Selgitused ja näpunäited
- Mõisteid „üksliige“ ja „üksliikme väärtus“ võib olla õpilastel keeruline eristada. Lihtsaim viis on seda õpilastele näidata näiteks ül 45 põhjal.
- Üksliikme koostamine teksti põhjal on oma sisult ettevalmistus tekstülesannete lahendamiseks. ül 48 sobib iseseisvaks lahendamiseks. Koos lahendamiseks sobib paremini ül 49.
Neile, kellele matemaatika meeldib
Üksliikme ja pindalade seoste uurimiseks võib pakkuda ka teisi kujundeid. Järgnevalt on küll vaja kasutada tehteid üksliikmetega, kuid taiplikus korvab täpsete reeglite mitteteadmise.
Vastused:
Liikumispaus
3. Õpilaste iseseisev tegevus
- Harjutuste loetelu
- Ülesannete loetelu
- Valitud ülesannete lahendusi
- Õpiku ül 46
20
Valida tundi õpilastele jõukohased ülesanded. Leida võimalus, et õpilased saaksid oma lahendusi kaaslastele esitleda.
Harjutused
- ül 41–45
- ül 48
- ül 18–21
- ptk 2.1 ülesannete kogust „Arvutamine“
Ülesanded
- ül 46
- ül 47 on jäetud üheks kodutöö variandiks
- ül 22, 23
Lisamaterjal
Mõtlemise paindlikkuse arendamine
Kodutöö ja tunni kirjeldus
Kodutöö
≈ 10–20 min. Võimalik on valida igale õpilasele üks jõukohane ülesanne nende hulgast.
Tunni kirjeldus
Üksliikme mõiste, üksliikme väärtus |
Õpiku ptk 2.1 |