Alused ja nende keemilised omadused

Miks tunduvad alused sõrmede vahel katsudes libedad?
Kuidas nimetatakse hüdroksiide?
Mis on leelised?
Millega määrata lahuse keskkonda?
Millised on aluste keemilised omadused?

Torud puhtaks!

Vanni ja dušinurga äravoolu koguneb aja jooksul mitmesugust mustust, näiteks juuksekarvu, mis tekitab ummistust. Juuksekarva moodustab peamiselt valk keratiin. Ummistuse kõrvaldamiseks saab kasutada tugevat alust (nt naatriumhüdroksiidi), mis lõhub valke (sh keratiini), kahjustamata seejuures torusid. Tugevaid aluseid sisaldavaid vahendeid peab kasutama ettevaatlikult, sest need võivad tekitada söövitushaavu, kui nahale satuvad.

Torupuhastusvahend sisaldab naatriumhüdroksiidi (NaOH).

Еще на эту тему

Aluste omadused ja mõiste

Aluselahus tundub sõrmede vahel katsudes libe, sest alus reageerib sõrmedel oleva rasvaga ning moodustub seep. Siiski tuleks vältida aluste pikaajalist kontakti nahaga, sest need võivad olla söövitava toimega ja tekitada nahale söövitushaavu.

Kui keeta rasvu alusega, saadakse seep.

Alused võivad olla söövitava toimega.

NB!

Alustega töötades tuleb järgida ohutusnõudeid.

Tugevate alustega tuleb katseid teha tõmbekapis ja kasutada kaitsevahendeid.

Kui alust satub nahale või riietele, tuleb see veega maha pesta, kui vaja, loputada piirkonda lahja äädikaga ning uuesti veega pesta.

Alused muudavad mõne indikaatori värvust. Aluste omaduseks on reageerimine hapete ja happeliste oksiididega.

Aluste omadus on

hapu maitse.
olla sõrmede vahel katsudes libe.
söövitav toime.
muuta teatud indikaatorite värvust.
reageerida alustega.
reageerida hapetega.
reageerida aluseliste oksiididega.
reageerida happeliste oksiididega.
reageerida metallidega.

Alus on aine, mis vesilahuses jaguneb katioonideks ja negatiivselt laetud hüdroksiidioonideks (OH⁻). Aluste tunnused on tingitud just hüdroksiidioonide esinemisest lahuses.

Alus on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone.

Alus kui aine ei pea ise sisaldama hüdroksiidioone, vaid võib anda neid lahustumisel vees. Näiteks kui ammoniaak (NH₃) lahustub vees, siis see reageerib veega ja tekivad hüdroksiidioonid.

NH₃ + H₂O → NH₄⁺ + OH^–

Alus jaguneb vesilahusesja negatiivselt laetud.

Aluste tunnused on tingitudesinemisest lahuses.

Alused erinevad üksteisestpoolest.

HCl
NaBr
Ba(OH)₂
Fe(OH)₂
CO₂
H₂SO₄
CH₄
LiOH

Еще на эту тему

Hüdroksiidid on levinuimad alused

Tuntuimad alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid on alused, mis koosnevad metallikatioonidest (nt Na⁺, Ca²⁺) ja hüdroksiidioonidest (OH⁻). Hüdroksiidioonide arv sõltub katioonide laengu suurusest. Näiteks kaltsiumhüdroksiidis (Ca(OH)₂) on katiooni laeng +2 (Ca²⁺) ning hüdroksiidioone ühe katiooni kohta seega kaks.

Kaaliumhüdroksiid (KOH) on valge kristalne aine, mida kasutatakse nt kaaliumiühendite ja vedelseepide valmistamiseks. KOH lahust kasutatakse aga patareides elektrit juhtiva täitevedelikuna.

Hüdroksiide nimetatakse samamoodi kui metallioksiide. Kui metallilisel elemendi aatomil on ühendites vaid üks võimalik oksüdatsiooniaste (IA ja IIA rühma metallid, Al ja Zn), lisandub metalli nimetusele vaid järelliide -hüdroksiid.

KOH – kaaliumhüdroksiid

Ca(OH)₂ – kaltsiumhüdroksiid

Kui metallilise elemendi aatom moodustab ühendeid mitmes erinevas oksüdatsiooniastmes, kirjutatakse hüdroksiidi nimetuses metalli nimetuse ja järelliite -hüdroksiid vahele sulgudesse metallilise elemendi oksüdatsiooniaste.

Fe(OH)₂ – raud(II)hüdroksiid

Fe(OH)₃ – raud(III)hüdroksiid

Tuntuimad alused on hüdroksiidid.
Tuntuimad hüdroksiidid on alused.
Hüdroksiidid koosnevad metallikatioonidest ja vesinikioonidest.
Hüdroksiidid koosnevad metallikatioonidest ja hüdroksiidioonidest.
Kui metallilise elemendi aatomil on vaid üks võimalik oksüdatsiooniaste, ei pea seda hüdroksiidi nimetusse lisama.
Kui metallilise elemendi aatom moodustab ühendeid mitmes erinevas oksüdatsiooniastmes, tuleb hüdroksiidi nimetusesse vastav oksüdatsiooniaste kirjutada.

NaOH –

Mg(OH)₂ –

Cr(OH)₃ –

Sn(OH)₄ –

Еще на эту тему

Tugevad ja nõrgad alused

Tugevate aluseliste omadustega hüdroksiide, mis vee toimel täielikult ioonideks jagunevad, nimetatakse leelisteks. Leelised koosnevad leelis- (IA rühm) või leelismuldmetallide (Ca, Sr, Ba) katioonidest ja hüdroksiidioonidest. Leelised on vees lahustuvad valged tahked ained.

Enamik ülejäänud metallide hüdroksiide vees peaaegu ei lahustu, need annavad vesilahusesse hüdroksiidioone väga vähe ja nende aluselised omadused on nõrgad (nt Fe(OH)₃, Al(OH)₃, Zn(OH)₂). Neid nimetatakse rasklahustuvateks hüdroksiidideks.

Fe(OH)₃, Cu(OH)₂, Cr(OH)₂ ja Co(OH)₂ on nõrgad alused ja moodustavad lahuses sademe.

Fe(OH)₂
Al(OH)₃
LiOH
Ca(OH)₂
KOH
Zn(OH)₂

Еще на эту тему

Lahuse pH ja indikaatorid

Happeliste ja aluseliste lahuste kirjeldamiseks kasutatakse ühikuta suurust pH, mis näitab vesinikioonide (H+) sisaldust lahuses. Mida rohkem on lahuses vesinikioone ehk mida happelisem on lahus, seda madalam on selle lahuse pH. Vesilahuste pH jääb vahemikku 0–14 ja see võetakse kokku pH-skaalal.

Lahuse keskkond

Indikaatorid on ained või ainete segud, mis muudavad oma värvust vastavalt lahuse keskkonnale. Aluselise keskkonna kindlakstegemiseks sobib näiteks fenoolftaleiin, mis on aluselises lahuses (pH > 8) roosakaspunane, neutraalses ja happelises lahuses värvitu. Happelise keskkonna kindlakstegemiseks sobib näiteks metüüloranž, mis on happelises lahuses (pH < 4) punane, neutraalses ja aluselises lahuses aga kollane. Universaalindikaator on indikaatorite segu, mis muudab värvust kogu pH-skaala ulatuses ja seetõttu võimaldab määrata lahuste pH-d ligikaudu. Lahuse pH täpseks määramiseks kasutatakse pH-meetrit.

Lahuse pH täpseks määramiseks kasutatakse pH-meetrit. pH-meetri ots viiakse lahusesse ning lahuse pH väärtus loetakse seadme ekraanilt.

1. Lahuses on vesinik- ja hüdroksiidioone võrdses koguses.

2. Lahuse pH on 4.

3. Lahuses on ülekaalus hüdroksiidioonid.

1. Aluseline lahus

Fenoolftaleiin
Metüüloranž
Universaalindikaator

2. Neutraalne lahus

Fenoolftaleiin
Metüüloranž
Universaalindikaator

3. Happeline lahus

Fenoolftaleiin
Metüüloranž
Universaalindikaator

Еще на эту тему

Aluste reageerimine hapete ja happeliste oksiididega

Alus annab vesilahusesse hüdroksiidioone, hape vesinikioone. Aluse ja happe reaktsiooni käigus seostuvad hüdroksiidioonid vesinikioonidega ning tekib vesi. See on neutralisatsioonireaktsioon.

OH^– + H⁺ → H₂O

Alusekatioonidest ja happeanioonidest moodustub reaktsiooni käigus sool, mis enamasti jääb lahusesse ioonidena, aga võib ka sadeneda.

Mg(OH)₂ + $2$ HCl → MgCl₂ + $2$ H₂O

Inimese maomahl sisaldab vesinikkloriidhapet ja selle liiga suur kontsentratsioon tekitab mao ülihappesust, mis põhjustab kõrvetisi ja haavandeid mao limaskestas. Mao ülihappesuse neutraliseerimiseks kasutatakse Mg(OH)₂ ja Al(OH)₃ sisaldavaid ravimeid.

lähteaineteks on hape janing saadusteksja vesi.

Reaktsiooni käigus liituvad vesinikioonidja tekib vesi.

Aluse reaktsioon happelise oksiidiga sarnaneb neutralisatsioonireaktsiooniga, mille saaduseks on sool ja vesi. Tekkinud sool koosneb alusekatioonidest ja happelisele oksiidile vastava happe anioonidest.

Leelised reageerivad happeliste oksiididega suhteliselt aktiivselt.

$2$ NaOH + SO₃ → Na₂SO₄ + H₂O

Ca(OH)₂ + CO₂ → CaCO₃ + H₂O

CO₂ tuvastamiseks väljahingatavas õhus saab kasutada Ca(OH)₂ lahust. Kui puhuda läbi kõrre Ca(OH)₂ lahusesse, tekib reaktsiooni käigus CaCO₃ valge sade ja vesi.

Vähemaktiivsed ja vees lahustumatud happelised oksiidid reageerivad samuti alustega, kuid väga aeglaselt ja neid on vaja kuumutada.

$2$ NaOH + SiO₂ → Na₂SiO₃ + H₂O

Еще на эту тему

Ma tean, et ...

Alus on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone (OH^–).
Hüdroksiid on alus, mis koosneb metallikatioonidest ja hüdroksiidioonidest
Leelis on tugevate aluseliste omadustega hüdroksiid, mis koosneb leelis- või leelismuldmetalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest
pH on suurus, mis näitab vesinikioonide (H⁺) sisaldust lahuses
Indikaator on aine või ainete segu, mis muudab oma värvust vastavalt lahuse keskkonnale