Lühikokkuvõte
Ained jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks aineteks. Orgaanilised ained sisaldavad peaaegu alati C−C- ja C−H-sidemeid. Anorgaanilised ained on kõik ülejäänud ained. Orgaanilise ja anorgaanilise keemia vahele on keeruline selget piiri tõmmata.
Anorgaanilised ained jaotatakse liht- ja liitaineteks, viimased omakorda koostise, struktuuri ja omaduste põhjal oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks.
Oksiidid on liitained, kus hapnikuaatom on seostunud mõne teise elemendi aatomiga. Paljusid oksiide on võimalik saada, kui vastav lihtaine reageerib hapnikuga. See on ühinemisreaktsioon.
Oksiide liigitatakse nende keemiliste omaduste järgi happelisteks ja aluselisteks. Enamik mittemetallioksiide on happelised oksiidid. Kui happeline oksiid reageerib veega, tekib hape. Enamik metallioksiide on aluselised oksiidid. Tugevalt aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib tugev alus ehk leelis.
Happed on ained, mis annavad vesilahusesse vesinikioone (H+).
HAPE → VESINIKIOON(ID) + HAPPEANIOON(ID)
Happed on hapuka maitsega ja need muudavad teatud indikaatorite värvust. Happed võivad olla keemiliselt aktiivsed (reageerivad aluste, aluseliste oksiidide ja metallidega) ja söövitava toimega. Peaaegu kõik tugeva happe molekulid jagunevad lahustumisel ioonideks, kuid ainult osa nõrga happe molekulidest jaguneb lahustumisel ioonideks. Happeid liigitatakse peale tugevuse veel hapnikusisalduse ja prootonite arvu järgi.
Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone (OH–).
ALUS → ALUSEKATIOON(ID) + HÜDROKSIIDIOON(ID)
Alused on sõrmede vahel katsudes libedad, muudavad teatud indikaatorite värvust ja võivad olla söövitava toimega. Alused reageerivad hapete ja happeliste oksiididega.
Tuntuimad alused on hüdroksiidid. Tugevate aluseliste omadustega vees lahustuvaid hüdroksiide, mis jagunevad vee toimel peaaegu täielikult ioonideks, nimetatakse leelisteks. Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid on rasklahustuvad ja nõrkade aluseliste omadustega.
Hapete ja alustega töötades tuleb järgida ohutusnõudeid ja kasutada kaitsevahendeid.
Lahuse keskkonna kirjeldamiseks kasutatakse ühikuta suurust pH, mis näitab H+-ioonide sisaldust lahuses. Mida rohkem on lahuses H+-ioone ehk mida happelisem on lahus, seda madalam on selle lahuse pH.
Soolad on ained, mis koosnevad alusekatioonidest ja happeanioonidest. Mõnda soola saab kaevandades. Enamiku sooli saab toota keemiliste reaktsioonide käigus.
- METALL + HAPE → SOOL + VESINIK
- ALUS + HAPE → SOOL + VESI
- ALUSELINE OKSIID + HAPE → SOOL + VESI
- ALUS + HAPPELINE OKSIID → SOOL + VESI
- ALUSELINE OKSIID + HAPPELINE OKSIID → SOOL
- METALL + MITTEMETALL → SOOL
Mõisted
- Orgaaniline keemia on teadusharu, mis uurib orgaanilisi aineid ehk süsinikku sisaldavaid aineid (v.a mõned süsinikuühendid ja süsiniku lihtained).
- Anorgaaniline keemia on teadusharu, mis uurib keemilisi elemente ja neist moodustunud liht- ja liitaineid (v.a orgaanilised ained).
- Lihtaine on ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest koosnev aine.
- Liitaine ehk ühend on kahe või enama keemilise elemendi aatomitest koosnev aine.
- Oksiid on liitaine, milles hapnikuaatom on seostunud mõne teise elemendi aatomiga.
- Mittemetallioksiid on liitaine, milles hapnikuaatom on seostunud mittemetallilise elemendi aatomiga.
- Metallioksiid on liitaine, milles hapnikuaatom on seostunud metallilise elemendi aatomiga.
- Ühinemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel ja moodustavad uue aine.
- Hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (H+).
- Üheprootoniline hape on hape, mille molekul saab lahusesse anda ainult ühe vesinikiooni.
- Mitmeprootoniline hape on hape, mille molekul saab lahusesse anda kaks või enam vesinikiooni.
- Hapnikuta happe on hape, mille molekul ei sisalda hapnikuaatomeid.
- Hapnikhappe on hape, mille molekul sisaldab hapnikuaatomeid.
- Tugev hape on hape, mille lahuses on peaaegu kõik molekulid jagunenud ioonideks.
- Nõrk hape on hape, mille lahuses on ainult osa molekule ioonideks jagunenud.
- Alus on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone (OH–).
- Hüdroksiid on alus, mis koosneb metallikatioonidest ja hüdroksiidioonidest.
- Leelis on tugevate aluseliste omadustega hüdroksiid, mis koosneb leelis- või leelismuldmetalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest.
- pH on suurus, mis näitab vesinikioonide (H+) sisaldust lahuses.
- Indikaator on aine või ainete segu, mis muudab oma värvust vastavalt lahuse keskkonnale.
- Universaalindikaator on indikaatorite segu, mis muudab värvust kogu pH-skaala ulatuses.
- Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse reaktsioon, mille saadused on sool ja vesi.
- Sool on aine, mis koosneb alusekatioonidest ja happeanioonidest.
Küsimused ja ülesanded
- Kuidas eristada anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid?
- Kuidas nimetatakse orgaanilist keemiat teisiti? Miks?
- Mida uurib anorgaaniline keemia? Too mõni näide.
- Kuidas jaotatakse anorgaanilisi aineid?
- Seleta, kuidas saadakse oksiide.
- Mis on happelise oksiidi ja vee reaktsiooni saaduseks? Too vähemalt kolm näidet.
- Mille poolest erinevad tugevalt ja nõrgalt aluselised oksiidid?
- Too kaks näidet nii tugevalt aluselise oksiidi kui ka nõrgalt aluselise oksiidi kohta.
- Nimeta hapete omadusi.
- Kuidas liigitatakse happeid prootonite arvu järgi?
- Too neli näidet hapnikhapete kohta.
- Mille alusel liigitatakse happeid tugevateks ja mille alusel nõrkadeks?
- Miks on oluline teha vahet hapete tugevusel ja kontsentratsioonil?
- Kuidas käitud, kui sul on läinud hapet käe peale?
- Nimeta aluste omadusi.
- Millised ioonid määravad aluselise keskkonna?
- Millest koosnevad hüdroksiidid?
- Miks nimetatakse osa hüdroksiide rasklahustuvateks? Too vähemalt neli näidet rasklahustuva hüdroksiidi kohta.
- Milline indikaator sobib happelise keskkonna kindlakstegemiseks, milline aluselise keskkonna kindakstegemiseks?
- Kas fenoolftaleiiniga saab kindlaks teha happelist keskkonda? Miks?
- Millised ained tekivad neutralisatsioonireaktsiooni käigus?
- Kirjelda soola koostist ja ehitust.
- Nimeta soola saamise võimalusi.
