Noor Kriemhild armastusest nii hoidis eemal end,
et ühtki meest maailmas ta hing ei ihalend,
ning elas kuid ja aastaid veel rõõmsalt üksinda.
Loe ja märka
1. Mida muinasjutulist ja üleloomulikku leidub lugemistekstides ja teostes, kust need pärinevad?
2. Milliseid reaalseid inimlikke probleeme tekstides käsitletakse?
Muinasgermaani eepika
Vanem Edda
11.–13. sajand (katkendid)VÖLOSPÓ
(Nägijatari kuulutus)
Palun sõna, püha sugu,
helged ja lihtsamad Heimdallri lapsed:
sa, Valfader, tahad, et tarkusi vestaksin,
ammust maailma manaksin meelde.
Mäletan hiidusid maailma algusest,
kes saamiste hämaras on sigitand mind,
üheksat ilma, üheksat ilmapuujuurt,
puud targasti tehtut, puud tugevalt mullas.
Ürgaeg voolas, kui elas Ymer,
ei olnud liiva ega merd, ei laineid mahedaid,
ei avaraid tandreid, ei taevast telgiks,
oli raske kuristik, aga rohtu ei kuskil.
[---]
Asusid nõunikud nõustama asju,
kõrges kogus jumalad kohtusid:
ööle ja noorkuule nime nad andsid,
märkisid keskpäeva, määrasid koidu,
arvasid õhtu, et lugeda aega.
Nibelungide laul
12.–13. sajand (katkendid)Esimene avantüür
Lood muistsed ülistavad tegusid mehiseid
ja uljaid kangelasi, kes sõitnud sõjateid;
mu laul nüüd pajatagu neist rüütleist visamaist,
küll rõõmust, pidupõlvest, küll kaevetest ja pisaraist.
Kord kasvanud Burgundis suurtsugu tütarlaps,
ja kuskil pool ei loetud teist võrdselt nägusaks.
Ta nimi oli Kriemhild, tast võrsus kauneim neid.
Kuid hiljem tema pärast sai surma palju sangareid.
Ta au ja noorust kaitses maa kuningate leer:
Need olid Gunther, Gernot ja nooruk Gieselher
– kolm õilsat valitsejat, kolm vaprat sõjameest,
kes oma õde hoidsid mistahes õnnetuste eest.
[---]
Kesk seda au ja hiilgust kord Kriemhild nägi und:
suur metsik haugas oli ta kojas kodustund.
Kaks kotkast tapsid kulli. Ning Kriemhild tundis sest,
et kurja une läbi ta piiratakse hädadest.
[---]
Noor Kriemhild armastusest nii hoidis eemal end,
et ühtki meest maailmas ta hing ei ihalend,
ning elas kuid ja aastaid veel rõõmsalt üksinda.
Kuid keegi vapper sangar kord hiljem naiseks kosis ta.
See oli samast unest, mis käis kord painajaks,
too tähendatud haugas. Kriemhildi kättemaks
ta tapjad – enda hõimust – kuis rängalt hukutas!
Jah, palju naisepoegi see mõrv veel verre uputas!
„Vanem Edda“
„Nibelungide laul”
Pildil on Kriemhildi unenägu kujutav illustratsioon eepose 15. sajandi käsikirjast. Burgundia printsess Kriemhild on teose keskseid tegelasi. Unenägu ennustab talle kohtumist kangelase Siegfriediga ning seda, kuidas tema perekond Siegfriedi hiljem reedab ja mõrvata laseb. Nõnda ka juhtub, eelkõige keerukate suhete tõttu, mis tekivad Kriemhildi ja Siegfriedi ning Kriemhildi venna Guntheri ja tema naise Brünhildi vahel. Eepose teine osa räägib Kriemhildi kättemaksust, mis kogu perekonna hävitab.
3. Võrdle „Nibelungide laulu“ katkendite sisu loo lühikokkuvõttega. Kuidas on eepose alguses selle põhiline sündmustik kokku võetud?
4. Võrde „Vanema Edda“ esimese osa „Völospó“ algust „Nibelungide laulu“ ja Ariosto „Raevunud Orlando“ algusega. Mille poolest erineb lugude keskne temaatika?
Raevunud Orlando
5. Milliseid ootusi tekitab „Raevunud Orlando“ sissejuhatus loo sündmustiku ja jutustamislaadi suhtes?
6. Kuidas täiendab või kinnitab neid ootusi Gustave Doré illustratsioon?
ESIMENE LAUL
Nüüd naistest, rüütleist, sõjast, armastustest,
täiselust, julgustükest laulan lugu,
kuis Prantsusmaa kord ägas viletsustest,
mis toonud mere takka mauri sugu,
[---]
Ühtaegu ma Orlandost puhun juttu,
mis proosa ega luule veel ei teagi,
kuis pööraseks ja totraks pöörab ruttu
arm aru, millel kuulsus olnud heagi;
kui mind ei uputa see oma uttu,
mis taibu kustutada suudab peagi,
vaid jätab veidi oidu, julgen väita,
et lubaduse ausalt jõuan täita.
[---]
KAHEKÜMNE KOLMAS LAUL
Kurb krahv läks alla, kuhu rada kulges,
ent kohal sissekäigu varjulise
suur rodu sõnu nagu tee tal sulges,
kui äsja teinuks need Medoro ise.
Too oma suurest lõbust koopas julges
seal pani kokku peene luuletise –
nii arvas ta vist oma lihtsas meeles –
ning järgmist tähendab see meie keeles:
„Te selged veed, puud, rohi, lokkav haljalt,
ja hämar koobas, mille lahkes vilus,
Angelica, kes ühtki tahtjat naljalt
ei märgand, Galafrono tütar ilus
mu kuumas kaisus tihti olnud paljalt:
ei mõnu eest, mis toibunut siin silus,
Medoro vaene muud saa teile tuua
kui igal hetkel vastselt kiitust luua
[---]“
Kolm, viis, kuus korda üle võika pinna
käib pilk, täis asjatumat soovikihku,
et poleks seal, mis kirjutatud sinna;
kuid ükski täht ei kustu ega nihku,
ja iga kord ta tunneb keskmes rinna
taas südant pitsitavat külma pihku.
Ta puuris silmad, meelemõtlemise
nii kivisse, et kivines ka ise.
Ta mõistus kustus rängas tunderajus,
nii eksitas tal valu mõttejõudu.
Meest uskuge, kes säärast ise tajus,
et sellest pole piinavamat õudu.
Lõug armetult tal vastu rinda vajus
ja laubalt longunult ei paistnud jõudu.
Ei leia ta (sest vaev ta hõivand nõnda)
häält kurtmiseks või nutuks piiska mõnda.
[---]
Tõlkinud Uku Masing ja Harald Rajamets
7. Võrdle kahekümne kolmanda laulu katkendite sisu teose lühikokkuvõttega.
- Kuidas Orlando Angelica ja Medoro suhtest teada saab?
- Iseloomusta Orlando hullumise kirjelduse poeetikat.
Krüsanteemiõite vanne
„Teeme siis nii,“ lubas Akana, „et olen tagasi üheksanda kuu üheksanda päeva pidustusteks.“
„Vaata siis, vanem vend, et sa ei unusta oma lubadust ja seda kokkulepitud päeva,“ vannutas teda Samon. „Jään sind ootama krüsanteemioksa ja meie lahjavõitu sakega.“
Nii nad teineteisele siiralt tõotasid, ja siis võttis Akana suuna tagasi lääne poole.
[---]
Keskpäev oli juba möödas, aga oodatud külaline ikka veel saabumata. Mida enam päike taevas lääne poole kaldus, seda kiiremaks muutus öömaja poole tõttavate rändurite samm, aga Samoni pilk oli ikka silmapiiris kinni, nii et tal hakkas lausa pea ringi käima, nagu ta oleks joonud. [---] Siis aga hakkas kuu valgus vaikselt mäeaheliku taha hääbuma, ning täpselt sel hetkel, kui Samon oli otsustanud, et nüüd aitab küll ja ta läheb tuppa tagasi, pani ta korraga tähele, et pimeduses on näha läbi lõõtsuva tuule läheneva inimese hägusaid piirjooni. Kas tõesti, mõtles ta. Ning see oligi Akana Sōemon.
[---]
Ta ajas sake soojaks, ladus suupisted taldrikule ja pakkus neid Akanale, kes aga tõstis hoopis oma rüü hõlma näo ette, nagu oleks talle eine lõhn vastumeelt.
„Tean küll,“ ütles Samon, „et mu enda tehtud söök ei ole võib-olla küllalt hea, et külalisele pakkuda, ometi tuleb see puhtast südamest. Ära põlga seda ära.“
Akana ei vastanud ikka veel midagi, tõmbas siis aga pikalt hinge ja kostis:
„Kas ma siis ei mõista, et mul pole põhjust lugupeetava noorema venna külalislahkusest keelduda? Mul pole sõnu, et sind petta, seepärast räägin tõtt. Aga sina, palun, ära sellest heitu ... Asi on selles, et ma ei ole enam siitilma inimene. See kuju, keda näed siin praegu enda ees, on saastasest allmaailmast pärit vaim.“
Tõlkinud Rein RaudIdamaine õudusjutt
Jaapani klassikalises kirjanduses, mille hulka kuulub Ueda Akinari (1734–1809) looming, on kaalukas koht õudusjuttudel, kus inimesed kohtuvad vaimude või libaolenditega. „Krüsanteemiõite vandes“ tuleb Akana Sōemon vaimuna oma sõbra Samoni juurde, kellele on tõotanud reisilt kindlaks ajaks naasta, ja seletab, et sai tõotust täita üksnes end tappes ja vaimuna tagasi pöördudes, sest langes reisil vangi.
8. Too raamatute, filmide või telesarjade põhjal näiteid lugudest, mida nüüdisajal jutustatakse ning mis lugemistekstidega sisu poolest sarnanevad.
Eepilised žanrid
Lääne kirjanduse traditsioonid
Nii eepika kui ka muistne suurvorm eepos on oma nime saanud kreekakeelsest sõnast, mis tähendab lugude loomist. Eepos on mahukas värssjutustus, mis räägib müütilistest sündmustest või mingi rahva või suure kangelase tegudest. See tähendab, et lisaks mahule teevad eeposest suurvormi tema üldistusjõud ja tähtsus kultuurisümbolina.
9. Iseloomusta õpikus käsitletud eeposte temaatikat ja tegelasi.
10. Arutle, miks on rahvusliku eneseteadvuse kasvades paljudes kirjandustes (sealhulgas eesti kirjanduses) loodud muistsete eeposte eeskujul kunsteeposi.
Eeposest tagasihoidlikumaid jutustavaid värssteoseid nimetatakse poeemideks. Poeem on nii sisu kui ka ülesehituse poolest mitmekesine žanr. Pikemad poeemid võivad jaguneda paljudeks osadeks (näiteks Ariosto „Raevunud Orlando“ koosneb neljakümne kuuest laulust), kõige lühemad koosneda mõnest stroofist. Aegade jooksul on poeemides kasutatud mitmesugust värsitehnikat ning käsitletud kõikvõimalikku ainest (sõda, armastus, seiklused ja rännakud, inimsuhted, poliitika jne) paljudes eri laadides. Leidub tõsiseid ja naljakaid, realistlikke ja fantastilisi, meelelahutuslikke ja ühiskonnakriitilisi jpm poeeme.
11. Iseloomusta katkendite põhjal Ariosto poeemi „Raevunud Orlando“.
Uuemas kirjanduses on eeposega mahult ja kaalukuselt võrreldav žanr romaan – pikk jutustav teos, mis käsitleb oma ainest põhjalikult ja üldistusjõuliselt. Žanri nimetus pärineb keskajast, mil selline sõna võeti rüütlikirjanduses kasutusele pikema jutustava teose tähenduses. Tollased romaanid olid enamjaolt värsivormis. Nüüdisaegne ettekujutus romaanižanrist rajaneb suuresti 18.–19. sajandi kirjandusel, välja kujunema aga hakkas uusaegne romaan 15. sajandil.
Jutustava kunsti peamised lühivormid uus- ja nüüdisaegses kirjanduses on novell ja jutustus. Kuna jutustav proosa on levinuim kirjanduse vorm, mida nüüdisaegsed lugejad loevad, tuleb selle žanritest järgmistes peatükkides eraldi juttu.
Kuidas žanrit määratleda?
Eepika jagunemisel žanriteks on väliste vormitunnuste kõrval olulised temaatika ja sisuline ülesehitus. Süžee ehitatakse üles vastavalt sellele, mis sündmustest ja tegelastest jutustatakse ning mis eesmärki saavutada tahetakse.
Näiteks keskaegse rüütlieepika läbiv teema oli ideaalne, sageli kättesaamatu armastus, mida kangelane püüdles. Loo käigus tuli tal ületada palju katsumusi. Mida ohtlikumad ja imepärasemad need olid, seda enam sai ta neid ületades armastuse vääriliseks ning seda põnevam oli talle kaasa elada. Nii on keskaegses rüütlieepikas ning selle eeskuju järgivas hilisemas kirjanduses levinud süžeeks rännak järjest uute seikluste otsingul.
Õudusjuttude süžee on enamasti rajatud inimese kohtumisele üleloomuliku olendi või nähtusega. Keskkonna kujutamisel ning sündmustest jutustamisel suurendatakse pinget järk-järgult, süvendatakse nii tegelase kui ka lugeja ebakindlust ja teadmatust. Üleloomulik jõud, mis end ilmutab, on paljudes õudusjuttudes pahatahtlik, kuid võib olla ka hoopis ise kurjuse ohver ning püüda teiste tegelaste abil mingist painest vabaneda.
12. Seleta Ueda Akinari jutu katkendite põhjal, kuidas seal pinget ja kõhedust tekitatakse.
13. Iseloomusta selle jutu katkendite ja sisukokkuvõtte põhjal üleloomulikku olendit, kes seal ilmub, ja tema kavatsusi teise tegelase suhtes.
14. Millised jutustava kirjanduse žanrid on sulle kõige tuttavamad ja meelepärasemad? Iseloomusta nende tüüpilist temaatikat, tegelaskonda, sündmustikku ja süžeekäiku.
