- Mis linnud pesitsevad põllul?
- Millal on põllul kõige rohkem imetajaid ja linde?
- Miks on põllul vähe püsielanikke?
Põllul leidub vähe loomaliike
Üsna vähesed loomaliigid on kohastunud lageda elupaigaga ja inimese tegevusega põllul nii hästi, et suudaks seal pidevalt elada. Toit on seal ühekülgne ja sedagi pole küllaldaselt aasta läbi. Suuri imetajaid põllul püsivalt ei ela. Mitmed loomad tulevad aga metsast põldudele toitu otsima. Taimeliikide vähesuse ja mürkkemikaalide kasutamise tõttu on põllul ka putukaliike vähe. Seal elavad püsivalt vaid need putukad, kes toituvad mõnest kindlast põllul kasvavast taimeliigist, ja mõned röövputukad, näiteks jooksiklased.
- Lage ala
- Palju varjulisi kohti
- Tuuletu
- Tuuline
- Temperatuur on ühtlane
- Temperatuur kõigub palju
- Vähe taimeliike
- Palju taimeliike
Põllutööd segavad lindude pesitsemist
Põllul pesitsevad vähesed linnuliigid. Sealsed tingimused sobivad näiteks kiivitajale, põldlõokesele, rukkiräägule ja nurmkanale ehk põldpüüle. Neist vaid nurmkana elab põllul aasta läbi. Kiivitaja ja põldlõoke jõuavad kohale niipea, kui kevadpäike põldudelt lume sulatab.
Kiivitaja asub tavaliselt juba aprillis pesitsema sügisel küntud põllule, kus sageli on veel kevadtööd tegemata. Esimesed pesad võivad põllul töötavatele traktoritele ette jääda ja hävida. Siis tuleb kiivitajatel kiiresti uus pesa rajada. Sama saatus tabab sageli ka teisi põllul pesitsevaid linnuliike. Kiivitaja pesa on õige lihtne maapinnal olev lohuke, kuhu ta muneb 3–4 muna. Pärast munast koorumist lahkuvad kiivitajate pojad otsekohe pesast. Niipea kui nad suudavad lennata, siirduvad kiivitajad põllult rannikule ja teistele lagedatele aladele. Põllutaimed on selleks ajaks juba kõrgeks kasvanud ning kiivitajatel on nende vahel raske liikuda ja toitu otsida.
- Põld võib väga kiiresti võssa kasvada. Seetõttu ei leia lind enam pesa üles ja ta peab uue rajama.
- Traktor võib pesast üle sõita. Seejärel lendab lind kohe lõunasse.
- Traktor võib pesast üle sõita. Seejärel rajab lind sageli uue pesa.
Põllul käivad söömas paljud linnud ja mõned imetajad
Põldudel võib näha mitmesuguseid metsaelanikke. Hiireviu pesitseb metsas, kuid käib sageli põllul elavaid hiiri jahtimas. Põllul püüab hiiri ja linde ka rebane.
Aeg-ajalt võib põldudelt leida maitsvamat söögipoolist kui looduslikest elupaikadest: näiteks metskitsi meelitab põllule oras, metssigu kartul ja küps teravili. Künniaeg toob põllule vihmausse ja putukavastseid otsivaid kajakaid ning künnivareseid. Pärast vilja külvamist leiavad sealt toitu seemnetoidulised linnud.
Vilja valmimise ajal muutuvad põllud eriti ahvatlevaks toidulauaks. Kui vihmad, tuul või rahe vilja maha peksavad ning seda ära koristada ei saa, on paljudel loomadel tõeline söömapidu. Siis võib põllul näha suurte parvedena kaelushakke, kodutuvisid, sookurgi ja teisi linde. Kaerapõllule tuleb ka karu, tal seisab ees talveuinak ja enne seda on vaja rasvavarusid kasvatada. Kaer on väga toitev, ning kui keegi mesikäppa ei sega, istub ta kaerapõllul tundide kaupa ja ajab endale kahe käpaga kaerapäid suhu.
Viljalõikuse ajal jääb põllule vigastatud või surnud loomakesi: hiiri, konni, sisalikke ja ka jänese ning lindude poegi. Kõige julgemalt kasutavad seda toitumisvõimalust valge-toonekured, kes käivad sageli otse kombaini järel.
- Künd
- Külv
- Vilja valmimine
- Viljalõikus
- Vihmaussid ja putukavastsed
- Seemned
- Vili
- Vigastatud ja surnud loomad
Vähesed imetajad saavad põllul elada
Uruhiired elavad pikkades põllumulda kaevatud urgudes. Sinna koguvad nad ka talvevarusid. Vilja valmimise ajal on neil üsna mugav elu: toitu on palju ja kõrge vili varjab vaenlaste eest. Sügisene viljakoristus ja künd aga tühjendab nende toidulaua, keerab segi talveks soetatud viljavarud, lõhub pinnalähedased urud ja võib elugi maksta.
Halljänes elab põllul sama meelsasti kui niidul. Tal on suve jooksul mitu pesakonda poegi. Hilissuvel ja sügisel võivad põllul elavad noored jänesed kombaini ette jääda ja surma saada. Et loomad saaksid pageda, tuleb põllul vilja koristades kombainiga liikuda samamoodi kui niidukiga heina niites: põllu keskosast servade poole.
- Loomad saavad kombaini eest pageda ega jää põllule lõksu.
- Kombainijuhil on pärast mugavam põllult ära sõita.
- Tegelikult ei olegi sellest kasu.
Ma tean, et …
Põllul on ühekülgne toit ja sedagi pole kogu aasta saadaval, seetõttu elavad vähesed imetajad ja linnud seal püsivalt. Rohkem loomi võib kohata põllul söömas künni, külvi või vilja valmimise ajal.
