- Mis on prahitaimed?
- Millised taimed kannatavad tallamist?
- Miks ei kasva samblikud kõikjal?
Linnas kasvavad taimed on vähenõudlikud
Hoolimata äärmuslikest kasvutingimustest on linnas siiski üllatavalt mitmekesine taimestik. Osale taimedele piisab vähesest mullast, et kasvama hakata. Paljud neist taluvad hästi ka tallamist. Rikkalik on taimestik haljasaladel, parkides, aedades ja kalmistutel, kuhu on istutatud puid, põõsaid ja lilli ning külvatud muru. Puiesteed kaunistavad linna ja parandavad ka keskkonda. Puud peavad kinni tolmu ja müra, rikastavad õhku hapnikuga ja vähendavad selle süsihappegaasisisaldust. Tavalised linnapuud on näiteks pärnad, hobukastanid, vahtrad ja kased.
Peale inimese istutatud kultuurtaimede on seal leidnud sobiva kasvukoha ka paljud looduslikud taimed. Jäätmaadel ja laoplatsidel vohavad prahitaimed, näiteks puju ja takjas. Sarnaselt umbrohtudega kasvavad prahitaimed häiritud pinnasel.
- Need peavad kinni müra ja tolmu.
- Need lisavad õhku hapnikku.
- Need seovad õhust süsihappegaasi.
- Need kaunistavad linna.
Linnas saavad hästi hakkama taimed, mis kannatavad tallamist
Käidavates kohtades peavad hästi vastu sellised taimed, mis ei hävi, kui neile pidevalt peale astutakse. Seal võib näha suurt teelehte, võilille, lõhnavat kummelit jt. Neil on vastupidavad lehed ja varred ning rohkelt kergesti idanevaid seemneid. Ka muruplatsidel kasvatatakse tallamiskindlaid taimi, näiteks nurmikaid ja valget ristikut. Nurmikad levivad maa-aluste võsunditega, mis üksteisest läbi kasvavad ja moodustavad tiheda vaiba. Kui neid tallata või niita, siis kasvatavad nad üha uusi võsundeid.
Seal, kuhu inimese jalg sageli astub, kasvab alati ka suur teeleht. Seda on kerge ära tunda suurte ümarate nahkjate lehtede järgi. Kesksuvel kasvab lehtede keskelt välja mitu pikka ja sitket õisikuvart, mis kannavad väikestest rohelistest õitest koosnevat tihedat üsna pikka õisikut. Inimese kannul levides on suur teeleht vallutanud peaaegu kogu maailma. Suurt teelehte kasvab palju hooldamata muruplatsidel. Tallamine teelehte palju ei kahjusta, kuid talle ei sobi liiga sage niitmine.
Mõtle!
- Mille poolest erinevad taimede kasvutingimused linna üldkasutatavatel aladel ja põllul või aias?
- Millised taimed kasvavad sinu koduasula üldkasutatavatel aladel?
- Tallamine
- Üleujutused
- Saastunud õhk
- Kõvaks tallatud pinnas
- Koerte ja kasside uriin
- Palju kasvuruumi
Samblike järgi saab otsustada õhu puhtuse üle
Suur osa samblikest kasvab puutüvedel ja seega pole neil linnas kasvupaikadest puudus: puid kasvab ka kesklinnas. Ometi pole samblikke kõikjal, sest nad on tundlikud õhu saastatuse suhtes. Samblikuliikide tundlikkus õhusaaste suhtes on aga erinev. Seepärast saab samblike esinemise järgi mingis piirkonnas otsustada, kui puhas on sealne õhk.
- Kõik samblikuliigid taluvad õhusaastet halvasti, mistõttu samblikke linnas ei kasva.
- Osa samblikuliike talub õhusaastet paremini, osa halvemini.
- Linnas kasvab igal pool ühepalju samblikuliike.
- Puhtama õhuga piirkonnas kasvab rohkem samblikuliike.
- Puhtama õhuga piirkonnas kasvab vähem samblikuliike.
Mõisted
- prahitaim – taim, mis kasvab eriti hästi jäätmaadel ja laoplatsidel; erinevalt umbrohust ei talu prahitaimed regulaarset maaharimist
Ma tean, et …
Linnas kasvavad vähenõudlikud ja tallamist kannatavad taimed. Samblike põhjal saab otsustada linnaõhu puhtuse üle.
