Ornitoloog räägib rändlindudest
Õpetaja Laur kutsus Reinu isa Toomase kooli. Mis sa arvad, miks õpetaja seda tegi? Loomulikult sellepärast, et Reinu isa on ornitoloog ehk linnuteadlane! Reinu isa lasi meil internetist lindude hääli kuulata, näitas üht videot ja rääkis lindudest nii huvitavalt!
Toomas: Lapsed, kas te teate, miks linnud rändavad?
Ana: Muidugi teame! Sest neil on Eestis talvel külm.
Toomas: Jah, sul on õigus. Aga on veel üks põhjus. Lindudel läheb talvel kõht tühjaks, sest kõik on ära külmunud või lume all. Ja kuna päev on lühike, siis ei jõua linnud piisavalt toitu otsida, et külma ööd üle elada.
Kaarel: Aga meie anname ema ja isaga talvel lindudele süüa, näiteks seemneid.
Toomas: Seda küll, aga kõiki linde me ei jõua toita. Ning mõned linnud tahavad ikkagi soojemas maal olla ja ise süüa otsida.
Teele: Kas linnud hakkavad ära lendama siis, kui neil läheb kõht tühjaks?
Toomas: Väga huvitav küsimus! Tegelikult ei tea keegi päris täpselt, kuidas linnud teavad, millal rändele asuda ja kuhu lennata. Arvatakse, et märguandeks on see, kui päev muutub lühemaks. Enne äralendamist muutuvad linnud rahutuks: nad on aktiivsemad, aga lähevad ka paksemaks.
Rein: Kas neil ei ole siis just raskem lennata, kui nad paksemad on?
Toomas: Ikka on, aga nende lend on pikk ja kõht peab olema korralikult täis.
Ana: Aga kuidas linnud ära ei eksi?
Toomas: Linnud kasutavad orienteerumisel päikest, tähti, kuud ja erinevaid märke, näiteks suuri mägesid. Noored linnud õpivad esimesel lennul ka vanalindudelt. Ma arvan, et tegelikult on linnud juba sündides kaasa saanud teadmise, millal ja kuhu lennata – see on neil geenides. Meie ei saa sellest lihtsalt aru, sest me oleme inimesed ja mitte linnud.
Teele: Kas linnud siis ka lendavad, kui ilm on väga halb?
Toomas: Oleneb, kui halb ilm ikkagi on. Linnud armastavad rännata ilusa ilma ja nõrga taganttuulega. Vihma, tugeva tuule ja uduga ränne peatub ning sel ajal linnud puhkavad ja toituvad.
Teele: No siis on hästi. Kui mina oleksin lind, siis ma lendaksin ka ainult ilusa ilmaga. Ja oleksin talvel kuskil soojas kohas mere ääres!
Kaarel: Mina ka!
Allikas: www.eoy.ee/ranneSeleta ja jäta meelde!
|
Sõna või väljend |
Seletus või näide |
|
asuma |
ehk kuskil olema või kuhugi minema. Me asusime teele kell kaks. |
ornitoloog | ehk linnuteadlane. Ornitoloog rääkis meile täna, miks linnud rändavad. |
udu | Hommikul oli kogu linn udu sees. |
22. Lõpeta laused!
- Reinu isa on …
- Ta tuli kooli, sest …
- Peale selle, et mõnedel lindudel on talvel Eestis külm, läheb neil siin ka …
- Enne äralendamist muutuvad linnud …
- Orienteerumiseks kasutavad linnud …
- Linnud armastavad rännata siis, kui ilm on …
23. Mida sina ornitoloogilt küsiksid?
Kui teile tuleks ornitoloog lindudest rääkima, siis mida sa temalt küsiksid? Pane vihikusse kirja vähemalt viis küsimust! Kasuta erinevaid küsisõnu!
Kasuta näiteks küsisõnu:
– Miks … ?
– Mis … ?
– Kuidas … ?
– Millal … ?
– Mida … ?
– Millise … ?
– …
Kas kellegi teie klassi lapse ema / isa / vanaema / vanaisa / … on ornitoloog? Uurige, kas ta saaks tulla teile lindudest rääkima ning vastata teie küsimustele! Kui teie tuttavate seas ei ole ühtegi ornitoloogi, siis äkki leiate sobiva inimese ornitoloogiaühingust (www.eoy.ee).
24. Rühmatöö „Rändlinnud”
Moodustage 4-liikmelised rühmad. Kirjutage suurele paberile pealkirjaks „Rändlinnud”. Mõelge järgmistele punktidele:
– kes on rändlinnud?
– miks me neid nii nimetame?
– miks nad rändavad?
– kuidas nad rändeks valmistuvad?
– missugused ohud rändamisel on?
– mis teile veel rändlindudest huvitavat meelde jäi?
Kirjutage kõigist nendest punktidest oma rühmatöös, kasutage selleks erinevat värvi pliiatseid. Võite juurde joonistada ka pilte. Näidake rühmatööd klassikaaslastele. Tutvustage oma tööd!
Pööra tähelepanu: ainsus ja mitmus
Pööra tähelepanu!
AINSUS JA MITMUS | ||
See | Need | 2, 3, 4, … |
 See lind on Eesti |  Need linnud lendavad varsti lõunamaalt tagasi koju. |  Oksal istub |
loom | loomad | looma |
sõber | sõbrad | sõpra |
lill | lilled | lille |
pilv | pilved | pilve |
müts | mütsid | mütsi |
sall | sallid | salli |
poiss | poisid | poissi |
tüdruk | tüdrukud | tüdrukut |
täiskasvanu | täiskasvanud | täiskasvanut |
jope | joped | jopet |
põõsas | põõsad | põõsast |
inimene | inimesed | inimest |
puu | puud | puud |
25. Vaadake koos klassis ringi ning nimetage asju, mida enda ümber näete!
Tehke koos tahvlile ja vihikusse tabel (nagu ülalpool) ja kirjutage tabelisse 9 asja, mida klassiruumist nimetasite! Täitke tabel!
Näiteks nii:
See | Need | 2, 3, 4, … |
õpik | õpikud | õpikut |
MÄNGIME!
Muinasjutt
Mõelge välja ja jutustage terve klassiga üks muinasjutt. Esimene õpilane alustab lausega „Elas kord …” ning lõpetab selle nii, nagu ise soovib. Näiteks: „Elas kord üks poiss, kellel oli üks hobi.” Järgmine õpilane alustab eelmise lausega ning lisab juurde ühe enda välja mõeldud lause: „Elas kord poiss, kellele oli üks hobi. Talle meeldis kitarri mängida.” Järgmine õpilane lisab kolmanda lause jne.
26. E-ülesanne. Mis sõnavorm sobib lünka? Kirjuta!
1. mängisid vahetunni ajal koridoris. (laps)
2. Kaks jutustasid omavahel. (tüdruk)
3. Klassis oli kümme ja kakskümmend (laud / tool)
4. Kas see on sinu sõber? (poiss)
5. Kevadel tulevad koju tagasi. (rändlind)
6. Mu sõbral on kodus neli (koduloom)
7. istusid pargis päikese käes. (inimene)
8. Mis värvi sinu on? (ratas)
9. olid laua peal. (asi)
10. Kolm läksid õhtul kinno. (sõbrad)
27. E-ülesanne. Muuda allajoonitud sõnade ainsus mitmuseks!
1. Poiss kõndis tänaval. – tänaval.
2. Toas oli laud, tool ja diivan. – Toas ja .
3. See asi tuleb meil korda teha. – tuleb meil korda teha.
4. Tüdruk seisis klassi ees. – klassi ees.
5. Sõber tuli mulle õhtul külla. – mulle õhtul külla.
6. Puuoksal istus ilus lind. – Puuoksal .
7. Laps luges toas raamatut. – toas raamatut.
28. Ornitoloog Toomas läks koos lastega õue linde vaatlema.
Vaata pilti ja kirjelda seda! Kasuta kindlasti sõnu see, need, 2, 3, …!
