Muusikateater

Ooper, operett, muusikal, ballett

Ще на цю тему
Інші дії

Päritolu ja tunnusjooned

Muusikateatri neli alaliiki:

  • ooper
  • operett
  • muusikal
  • ballett
Prantsuse helilooja Louis Varney operetietenduse „Cliquette“ plakat (1893)
La Scala ooperiteatri interjöör
Stseen ooperist
Baleriin
Ballett
Kabareetantsijad

Ooper

Ooper kujunes välja 17. sajandi Itaalias.

Selle vanim eelkäija on Antiik-Kreeka tragöödia, kus sõnalise osa liitis kunstiliseks tervikuks laul ja tants.

Ooperi väljakujunemist valmistasid omal moel ette ka kesk­aegsed vaimuliku muusika etendused (liturgilised draamad ja müsteeriumid), mida korraldati kirikuis ja linnaväljakutel.

Operett

Operett sündis 19. sajandi Prantsusmaal.

Selle eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Oma olemuselt on žanr meelelahutuslik, enamasti lõbusasisuline ning erinevalt ooperist on suurem tähtsus sõnal.

Gioachino Rossini. Rosina kavatiin ooperist „Sevilla habemeajaja“
Maria Callas (sopran), filharmoonia­orkestrit juhatab Alceo Galliera
Sigmund Romberg. Valss operetist „Kõrbelaul“
Barbara Hendricks (sopran), Gino Quilico (bariton), Opéra National de Lyon, juhatab Lawrence Foster
Pjotr Tšaikovski. Lõpuvalss ja apoteoos balletist „Pähklipureja“
Londoni sümfooniaorkester, juhatab André Previn

Muusikal

Muusikal tekkis 20. sajandi esimesel poolel Ameerika Ühendriikides.

See žanr sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdse tähtsusega. Mõnikord kasutatakse ka nimetust rock-ooper.

Ballett

Klassikaline ballett kujunes välja 17. sajandi Prantsusmaal.

See on muusikateatri liik, kus teose sisu väljendatakse tantsu ja muusika kaudu. Balleti eelkäijad: antiikajastu tantsud, mida esitasid kutselised tantsijad-miimid; keskaegsed tantsud ränd­muusikute esituses; renessansi­ajastu õukonna­etendused.

Ще на цю тему
Інші дії