Tantsukultuur teatrilaval
Ballett on muusikaline lavateos, milles on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst.
Prantsuskeelsed terminid
Klassikalise balleti kujunemisel oli tähtis osa Prantsuse õukonna tantsukultuuril. Sellepärast on tänapäevani kasutatavad tantsuelementide, jalgade positsioonide jm terminid prantsuskeelsed.
Enamik balletisamme algab ja lõpeb ühes viiest jalgade positsioonist.
Balleti tunnused
Ballett ammutab ainest tavaliselt kirjandusest või folkloorist. See võib põhineda müüdil, legendil, muinasjutul, piiblilool, poeemil näidendil, romaanil jms.
Libreto ja muusika alusel kavandavad koreograaf ja lavastaja tantsud ning lavalise liikumise. Paljud balletid sünnivad helilooja ja koreograafi tihedas koostöös. Harvad pole ka juhused, kus libretist, lavastaja ja koreograaf on ühes isikus.
Klassikalises balletis kasutatavat tantsutehnikat iseloomustab fikseeritud kehahoiak ja jalgade väljapoole pööratus. Balletis on oluline osa pantomiimil, mida kasutatakse nii tantsunumbrite vahel kui ka koos tantsuga.
Koosseisud ja nimetused
Balletti esitavad solistid, ansamblid ja balletirühm sümfooniaorkestri saatel. Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat naissolisti priimabaleriiniks. Kordeballett osaleb massitantsudes ja -stseenides (nagu koor ooperis).
Balletinumbreid nimetatakse esituskoosseisu järgi. Näiteks
- pas de deux – tants kahele solistile
- pas de trois – tants kolmele solistile
- grand pas – tants, mida esitavad solistid ja kordeballett
Reeglid ja koolkonnad
19. sajandi algul täpsustusid lõplikult klassikalise balleti reeglid. Võeti kasutusele naiste balletiking, tüllseelik tutu. Tehnilise poole pealt kinnistus varvastants.
Selleks ajaks kujunes välja ka kolm peamist balletikoolkonda: prantsuse, vene ja itaalia. Tänapäeval on tava esitada ooperit ja balletti samas teatris ning sellised ooperi- ja balletiteatrid on kõigis Euroopa suurimates linnades.
Tuntud ballette
- Jean Madeleine Schneitzhoeffer. „Sülfiid“
- Adolphe Adam. „Giselle“
- Léo Delibes. „Coppélia“
- Aleksandr Glazunov. „Raimonda“
- Pjotr Tšaikovski. „Luikede järv“, „Pähklipureja“, „Uinuv kaunitar“
- Sergei Prokofjev. „Romeo ja Julia“
- Béla Bartók. „Võlumandariin“
- Igor Stravinski. „Kevadpühitsus“, „Tulilind“, „Petruška“
Eesti balletitantsijaid
- Helmi Puur
- Tiiu Randviir
- Tiit Härm
- Viesturs Jansons
- Kaie Kõrb
- Age Oks
- Toomas Edur
- Luana Georg
- Eve Andre
- Sergei Upkin
Eesti ballettmeistreid
- Mai Murdmaa
- Ülo Vilimaa
- Tiiu Randviir
- Tiit Härm
- Toomas Edur
Kuula
Pjotr Tšaikovski. Väikeste luikede tants balletist „Luikede järv“
Pjotr Tšaikovski. Trepakk balletist „Pählipureja“
Igor Stravinski. „Väljavalitu ülistamine“ balletist „Kevadpühitsus“, katkend
Mõtle
Koreograaf loob
- tantsu
- lavastuse
- libreto
- muusika
Pantomiim
- tummnäidend
- žestid
- näoilmed
- kehakeel
Kordeballett
- korduv tantsumotiiv
- balletirühm massistseenides
- nimetus ratsahobuste treenimise kohta
19. sajandi balletikoolkonnad
- vene
- inglise
- saksa
- prantsuse
- ameerika
- itaalia
Pas de deux
- tants solistile ja grupile
- tants kahele solistile
- tants varvaskingadega
Mõtteainet
- Missuguseid kunstiliike ühendab ballett?
- Tuleta meelde, kuidas sünnib tavaliselt ooper. Mille poolest erineb sellest balleti loomisprotsess?
- Miks on balleti oskussõnastik prantsuskeelne?
- Missuguseid omadusi on sinu arvates vaja, et saada heaks balletitantsijaks?
- Missugused võimalused on Eesti koolilastel balletiga tegelemiseks?
- Uuri, mida ja kuidas õpitakse Vanemuise Balletikoolis ja ühendkoolis MUBA.
Märka
Ballett-süit „Luikede järv”
Pjotr Tšaikovski (1840–1893) ballett „Luikede järv“ (1876) on 4-vaatuseline lavateos. Kõige sagedamini kasutatakse „Luikede järve“ etendustes prantsuse koreograafi Marius Petipa ning vene tantsulooja Lev Ivanovi koreograafiat aastast 1895. Hoolimata esialgsest laitvast kriitikast pärast 1877. aastal toimunud esietendust, on see ballett jäänud seniajani üheks Tšaikovski mängitavamaks teoseks.
Pjotr Tšaikovski koostas oma balleti muusikast ka 8-osalise orkestrisüidi.
- Kuula stseeni, milles prints saabub sõpradega keskööl metsajärve äärde. Teema koosneb kahest osast (A ja B) ehk motiivist.
- Vasta küsimustele ja püüa kirjeldada muusikas toimuvat.
Stseen balletist „Luikede järv“
Balleti tegevustik
Prints Siegfried pühitseb sõpradega oma täisealiseks saamist. Hilisõhtul köidab tema tähelepanu möödalendav luigeparv. Sõbra ettepanekul võetakse vibud ja noormehed tõttavad järve poole. Seal kohtavad nad taas luiki. Hetkel, mil prints oma vibu vinna tõmbab, muutub üks lindudest – luikede kuninganna Odette – kauniks tütarlapseks. Ta räägib, et neiud on õela võluri Rotbarti nõiduse kütkes ning saavad muutuda inimesteks vaid öösel. Üksnes tõeline armastus võib luiged taas inimesteks muuta. Armunud Siegfried lubab Odette’i võluri kütkeist vabastada.
Lossis toimub ball ning Siegfried peab endale mõrsja valima, ent printsi mõtted on imekauni Odette’i juures. Ootamatult saabub võlur Rotbart, kes esineb rüütlina ja on toonud kaasa oma tütre Ottilie. Viimase sarnasus Odette’iga on hämmastav. Rotbart käsib tütrel kogu oma veetlus mängu panna, et saada printsilt armutõotus. Siegfried peabki Ottiliet Odette’iks ja teatab emale oma otsusest tütarlapsega naituda. Samal hetkel ilmutab end Siegfriedile tõeline luikede kuninganna. Prints mõistab, et teda on petetud, ja ta tõttab ahastades järvele.
Öise järve kaldal seisavad kurvad luiktütarlapsed. Siegfried palub Odette’ilt andestust ja veenab teda oma tunnete muutumatuses. Rotbart püüab võlujõuga Odette’i printsist lahutada, kuid Siegfried vannub, et pigem sureb, kui murrab Odette’ile antud lubadust. Printsi ennastohverdavas võitluses armastuse pärast murdub Rotbarti võlujõud.
Muusika kirjeldus
🦢 Keelpillidel kõlab värelev akord. Teema A-osa esitab nasaalse kõlaga puupuhkpill. Mis pill see on? Millise pilli helid tekitavad kujutluspildi kuu värelevast peegeldusest veepinnal?
🦢 Kõlab teema B-osa. Kuula tähelepanelikult ja püüa kirjeldada meloodiajoonist. Võrdle esimese motiiviga, mis muutub.
🦢 Metsasarved alustavad teema A-osaga. Millistel pillidel järgneb B-osa?
Võlur Rotbarti ilmumisel muusika valjeneb ja kõlab ärevamalt. Missuguste muusikaliste väljendusvahendiga saavutab helilooja pinge tõusu?
🦢 Kõlab kulminatsioon. Seejärel muusika aeglustub: laskuv meloodiakäik kõlab esmalt keelpillidelt, siis tromboonidelt ja tuubalt.
🦢 Taas kõlab tuttav muusikaline materjal flöödilt ja klarnetilt forte’s. Sama kordavad vaiksemalt oboe, flööt ja klarnet. Kolmandal korral kõlab meloodia veelgi vaiksemalt. Millised pillid mängivad?
🦢 Kumb teema osa kõlab lõpulõigus?
Lisalugu
Balleti areng sajandite vältel
16. sajand
Sajandi lõpul võeti Itaalias kasutusele termin balletto ning sellega tähistati tantsulise iseloomuga vokaalmuusika vormi. On aga teada, et juba 15. saj nimetati Itaalias selliselt ka dramaatilisi tantsunumbreid.
17. sajand
Algas klassikalise balleti õitseng Prantsuse õukonnas. Aastal 1661 rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene omataoline õppeasutus Euroopas. Seal kehtestatud käte ja jalgade asendid on klassikalises balletis kasutusel tänapäevani.
18. sajand
Varem kõlas muusika enamasti tantsude saateks, nüüd suurenes muusika roll etenduse sisu esiletoomisel. Lisandusid avamäng ja iseseisvad orkestrinumbrid.
19. sajand
Romantiline ballett arendas edasi muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia ühtsust. Varem allusid kõik tantsuetenduse elemendid koreograafiale, nüüd said aga muusikast ja tantsust võrdsed partnerid. Lõplikult kujunes välja jagunemine klassikalisteks tantsunumbriteks (pas de deux, grand pas, adagio, variatsioonid), mille ajal tegevustik seisis, ning elavateks tegevustikku edasi viivateks stseenideks.
20. sajand
Klassikalise balleti kõrvale tekkis moderntants. Hüljati traditsioonilised jalgade ja käte asendid, liigutused muutusid vabaks ja väljendusrikkaks. Muusikas toimuvat püüti peegeldada tantsus vahetult, ilma selgitava süžeeta, mistõttu helinditena hakati kasutama ka sümfoonilisi teoseid. Populaarseks said ühevaatuselised lühiballetid.
Ameerikast pärit tantsu-uuendaja, kes hülgas traditsioonilise balleti väljendusvahendid ning pani Vana-Kreeka eeskujude põhjal aluse plastilisele vabatantsule. Tuunikas ja paljajalu tantsimist iseloomustasid graatsilisus, voolavus, pehmus ja argisus. Duncan toetus oma liigutustes emotsionaalsetele kogemustele ning juhindus mõttest, et tants pole vaid keha allutamine normidele ja tavadele. Isadora Duncanit peetakse moderntantsu loojaks.
Vene klassikalise balleti priimabaleriin, keda tuntakse eelkõige tema nõtke ja õrna Musta Luige rolli kaudu balletis „Luikede järv“. Pavlova oli esimene baleriin, kes viis oma trupi maailmaturneele, mille jooksul anti etendusi Lõuna-Aafrikas, Indias ja Austraalias.
Balletitantsijaid läbi aegade
- Maria Taglioni
- Anna Pavlova
- Rudolf Nurejev
- Maia Plissetskaja
- Isadora Duncan
Ballettmeistreid läbi aegade
- Filippo Taglioni
- Marius Petipa
- Lev Ivanov
- Mihhail Fokin
- George Balanchine
- Maurice Béjart
Eesti muusikateatri arengulugu
1680. aastal toimus teadaolevalt esimene ooperietendus Eestis – Johan Valentin Mederi ooper „Kindlameelne Argenia“. Siinne ülevaade toob välja olulisemad tähised Eesti muusikateatri arenguloos.
Teater Estonia
1865 | Estonia laulu- ja mänguseltsi asutamine Tallinnas |
1906 | Estonia teatrihoone avamine, kutselise teatri asutamine |
1907 | Esimene operetietendus Estonias – Florimond Hervé „Mam'zelle Nitouche“ |
1908 | Esimene ooperietendus Estonias – Conradin Kreutzeri „Öömaja Grenadas“ |
1911 | Esimene eesti operett Estonias – Adalbert Wirkhausi „Jaaniöö“ |
1912 | Asutati Estonia Muusikaosakond, mis hakkas korraldama kontserte, ja selle segakoor, mis tegutses edukalt oratooriumikoorina |
1913 | Estonia uue teatri- ja kontserdimaja avamine |
1922 | Esimene balletietendus Estonias – Léo Delibes’i „Coppélia“ |
1926 | Asutatakse Estonia balletitrupp Rahel Olbrei juhtimisel |
1928 | Eesti rahvusooperi sünd – esimese eestiainelise ooperi Evald Aava „Vikerlased“ esietendus |
1944 | Estonia teatrihoone hävib pommitamise tagajärjel |
1947 | Avatakse taas teatrisaal Gustav Ernesaksa ooperiga „Tormide rand“ |
1949 | Likvideeritakse draamatrupp ja Estoniast saab muusikateater |
1963 | Esimene muusikalietendus Estonias – Frederick Loewe’i „Minu veetlev leedi“ |
1965 | Esimene eesti muusikal – Arne Oidi „Imeilus Galathea“ |
1950 – 2012 | Teatri peadirigente: Priit Nigula, Kirill Raudsepp, Neeme Järvi, Eri Klas, Paul Mägi, Jüri Alperten, Arvo Volmer, Vello Pähn. Ooperilavastajaid: Eino Uuli, Paul Mägi, Udo Väljaots, Arne Mikk, Neeme Kuningas jt. Opereti särava maine looja oli Agu Lüüdik. Ballettmeistreid: Anna Ekston, Viktor Päri, Enn Suve, Mai Murdmaa, Tiit Härm, Toomas Edur. |
1991 | Estonia Talveaia avamine |
1998 | Estonia ooperi- ja balletiteater saab rahvusooperi staatuse |
2004 | Estonia ühineb Euroopa ooperiteatrite ja -festivalide organisatsiooniga Opera Europa |
Teater Vanemuine
1865 | Vanemuise laulu- ja mänguseltsi asutamine Tartus |
1870 | Eesti kutselise teatri sünd – esietendub Lydia Koidula näidend „Saaremaa onupoeg“ |
1883 | Eesti muusikateatri sünd – esietendub draama „Preciosa“ Carl Maria von Weberi muusikaga |
1906 | Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asutamine |
1908 | Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asutamine |
1935 | Evald Aava ooperi „Vikerlased“ esmalavastus Vanemuises |
1939 | Esimene tantsuetendus Vanemuises – Pjotr Tšaikovski „Karnevalisüit“ |
1941 | Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises – Cesare Pugni ja Reinhold Glière’i „Esmeralda“ |
1939 | Valmib Vanemuise kontserdisaal |
1943 | Eesti esimene algupärane ballett Vanemuises – Eduard Tubina „Kratt“ |
1944 | Vanemuise teatrimaja hävib tulekahjus, teater kolib Tartu Saksa Teatrisse (praegune Vanemuise väike maja) |
1945 – 1965 | Pärast II maailmasõda elab teater üle raskeid aegu, laguneb balletitrupp, vähe on muusikalavastusi. |
1950. aastad | Ants Lauteri ja hiljem Kaarel Irdi juhtimisel tõuseb Vanemuise loominguline trupp taas jalule. Lavastatakse palju eesti algupäraseid näidendeid, oopereid, ballette. |
1960. aastad | Teatri juures avatakse draama-, balleti- ja vokaalstuudiod. |
1967 | Avatakse uus teatrihoone |
1970 | Avatakse kontserdisaal koos oreliga |
1990 | Taasavatakse Vanemuise väike maja |
Vanemuine on Eestis ainulaadne, sest ainult siin töötavad kõrvuti kolm žanrit: draama-, balleti- ja muusikateater. Mängukavas on nii draamalavastused, klassikaline ballett, kaasaegne tants kui ka ooper, operett ja muusikal. Parimate teatritööde autorid läbi aegade: Lydia Koidula, Karl Menning, Eduard Tubin, Kaarel Ird, Ida Urbel, Ülo Vilimaa, Mati Unt, Jaan Tooming, Evald Hermaküla jt. |
