Hiphop

Kõnelaul

Vastuolude väljendaja

Tänavail sündinud muusika

Hiphop võrsus 1980. aastate esimesel poolel Ameerika suurlinnade mustanahaliste tänava- ja vanglakultuurist, selle juured ulatuvad rhythm and blues’i. Tuntavad on ka Jamaica reggae ning disko ja funk’i mõjutused.

Breiktants

Taust ja tekst

Hiphopi kaks olulist komponenti on räppimine ning instrumentaaltaust. Viimase kujundab DJ, kes võib ise olla ka räppar.

Tausta tekitamiseks on mitu võimalust:

heliplaat (levinud võte on mängimise ajal plaadi edasi-tagasi liigutamine);
rütmimasin, sämpler, süntesaator, naturaalpillid;
suu (seda nimetatakse beatbox’iks).

Räpitava teksti ülesehituses on oluline koht algriimil ja riimil, mis lisaks esituse rütmile aitavad muidu monotoonses sõnavoolus luua elavdavaid aktsente. Tekstid pajatavad linnaelust selle vastuolulisuses ning kõikvõimalikest inimestele olulistest teemadest, nagu seda on näiteks suhted, vägivald, karjäär, seksuaalsus, perekond, sõbrad.

Murelapsed

Hiphopi kultuur tõi kaasa ka probleeme.

Räpparite kaudu levis noorte hulgas üsna tahumatu ja ropp sõnavara, mis sundis lapsevanemaid selle nähtuse vastu võitlemiseks koguni looma organisatsiooni Parents Music Resource Center.

Sämplimise kaudu massiliselt leviv varem salvestatud muusikapalade ebaseaduslik kasutamine põhjustas hulgaliselt kohtuasju.

Suurlinnade elanike hulgas tekitas pahameelt hiphopiga seonduv grafitikultus.

Breiktants ja hiphopi alaliigid

Hiphopi sagedaseks kaaslaseks on breiktants, mis kujunes välja Ameerika suurlinnade tänavatel ning mis sisaldab sageli üsna kaelamurdvaid akrobaatilisi trikke.

Hiphopil on palju alaliike, näiteks country rap, electro hop, freestyle, hip house, hip life, ghettotech, miami bass, rapcore, trip hop jpt.