Eepos – kas luule või lugu?
Eeposed jutustavad lugusid värsivormis. Näiteks vanakreeka „Ilias” ja „Odüsseia” on värsslood legendaarse, enam kui 3000 aastat tagasi toimunud Trooja sõja sündmustest. Kas eepos on siis luule või lugu? Õige vastus on, et eepos on mõlemat. Seetõttu öeldaksegi eepose kohta ka lugulaul.
Muistseid eeposeid esitasid rändlaulikud, kes liikusid külast külla ja linnast linna. Nad laulsid mälu järgi lugusid kangelastest ja sõdadest. Laulikutel oli vaja võtet, mis aitaks neil lugusid paremini meelde jätta. Selleks võtteks oli kindel rütm (mis, nagu teame, on üks seotud kõne ehk luule tunnuseid).
Vanakreeka eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” värsiridade rütm on kuuikmõõdus. See kõlab keeruliselt, kuid tähendab lihtsalt öeldes seda, et igas reas on kuus rõhuga silpi, näiteks „Iliase” alguses: „Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast.” See kindel rütm aitab teksti meelde jätta, sest keegi ei suudaks muidu esitada peast tuhandeid ridu.
Seega on eeposte jutustamiseks vaja rütmilist kõnet. Koos muusikalise taustaga on tulemuseks jutustav laulmine. Kas muistsetel rändlaulikutel on ehk midagi ühist tänapäeva räppmuusikutega, kelle laulud on ka tihti jutustava sisuga ning esitatud korrapärases rütmis?
Oma kindel rütm on ka eesti rahvuseeposel „Kalevipoeg”. See on kirjutatud regivärsis, mis tähendab, et igas reas on neli („Kalevipojas” mõnikord erandina ka rohkem) rõhuga silpi:
Laena mulle kannelt, Vanemuine!
Kaunis lugu mõlgub meeles,
Muistse põlve pärandusest
Ihkan laulu ilmutada.
Regivärsi teine tunnus on mõttekordus ehk parallelism („Sõua, laulik, lausa suuga / Sõua laululaevukesta”).
Uskumuse järgi aitab lugulaulu jutustada iidne jumalus. „Ilias” algab sõnadega „Laula nüüd, oh jumalanna...”, „Odüsseia” esimene rida on „Jutusta nüüd, oh muusa...”. Antiikaja eepilise luule kaitsejumalanna ehk muusa oli Kalliope. „Kalevipojas” pöördub jutustaja eestlaste laulujumala Vanemuise poole.
Tänapäeva räppmuusikud esitavad samuti oma laule peast, kuid tavaliselt pole ühe laulu sõnade maht rohkem kui paar-kolm lehekülge. Mis on veel erinevat räpplaulu sõnade ja eepose vahel?
Pimedat kreeka rändlaulikut Homerost (8. saj eKr) peetakse antiikeeposte „Ilias” ja „Odüsseia” loojaks.
Eepos käib ajaga kaasas
Eepilised lood ja kangelased on surematud. Hoolimata oma vanusest on nad elujõulised ja käivad ajaga kaasas. Faehlmann ja Kreutzwald pole ainsad, kes on Kalevipojast kirjutanud. Hiljem on mitu eesti kirjanikku loonud Kreutzwaldi „Kalevipoja” ja Kalevipoja kui müütilise kangelase põhjal moodsaid lugusid. Selline ümberkirjutus on levinud võte uuemas kirjanduses. Enn Vetemaa kirjutas juturaamatu „Kalevipoja mälestused” (1971) ja meie eeposest on teinud uue versiooni näidendina „Kalevipoeg” Andrus Kivirähk (2003).
2010. aastal ilmunud eepose ümberkirjutus kannab pealkirja „Kalevipoeg 2.0” ja sisaldab Kristian Kirsfeldti kirjutatud lugusid 21. sajandi Kalevipojast.
