Kuidas luua tekstikava?
Kuidas panna kirjandus elama? Mis moel tuua esile tekstiga mängimise võimalused? Üheks loominguliseks võimaluseks on tekstikava koostamine ja esitamine. Tekstikava koosneb ühe või mitme autori mitmest eri tekstist. Kava võib kokku panna nii luuletustest kui ka lühikestest proosatekstidest (novelli- ja romaanikatkendid, lühijutud jne).
Tekstikava koostamine on loominguline tegevus, mida võib võrrelda näiteks DJ tööga. DJ ei mängi muusikapalasid ette suvaliselt ja tuimalt, vaid arvestab lugude omavahelise sobivuse ja publiku ootustega. Tekstikavaga on samamoodi: see koostatakse kellegi teise loomingust, kuid eri palasid sobitades sünnib uus tervik, mis on justkui omaette teos.
Tekstikava loomisel tuleb mõelda mitme olulise asja peale.
1. Teema
Valik on lõputu. Levinumad teemad kirjanduses on vabadus, armastus, looduse ilu ja oma kodumaa ülistamine, aga ka ühiskonna pahede vastu võitlemine. Teemaks võib võtta mõne konkreetse autori loomingu tutvustamise või näiteks ülevaate sõnamängulisest luulest. Nii moodustavad selle õpiku peatükidki omamoodi tekstikava. Teema võib määrata ka mõni tähtpäev või sündmus, mille puhul tekstikava koostatakse (nt Eesti Vabariigi sünnipäev, emakeelepäev või kooliaasta lõpu pidustused).
2. Tekstid
Tekstide valimine ja sobivasse järjekorda seadmine on tekstikava loomise kõige aeganõudvam etapp. Tuleb kaaluda, milline tekst sobib kava alustama, milline lõpetama, et kõlama jääks just see, mida soovite valitud teema juures kuulajatele edastada. On oluline, et tekstid vahelduksid nii sisu kui ka vormi poolest. Näiteks ei ole hea lugeda järjest mitut pikka teksti, vaid raskemale peaks järgnema kergem, lühem ja lõbusam. Tähtis on mängida publiku emotsioonidel, tekitada neis pinge ja hoida nende tähelepanu.
3. Muusika
Tekstikava võib rikastada muusikaga. Näiteks sobib luuletuste esitamise kõrvale väga hästi kitarrimuusika, vahepaladena ka klaveri- või flöödimäng. Eriti mõjuv on muusika laval elava esitusena, aga võib kasutada ka salvestisi. Samamoodi kui tekstide valiku puhul, tuleb põhjalikult kaaluda muusikapalade sobivust. Ka peab jälgima, et muusika ei muutuks kava juures tähtsamaks kui tekstid. Küll sobib muusika väga hästi kava alustama ja lõpetama, kuid siiski ei tohiks pala mängida täies pikkuses, minutist piisab täiesti.
4. Esitajad
Esitajate arv sõltub tekstikava sisust, kui kava on kokku pandud mitme autori loomingust, siis on hea, kui ka esitajaid on mitu. Aga ka üheainsa autori loomingut on vaheldusrikkam kuulata mitme esitaja suust. Oluline on läbi mõelda ja proovida lavaline paiknemine ning milliseid võimalusi saab kasutada kuulajate tähelepanu koondamiseks just sellele isikule, kes parasjagu teksti esitab. Klassiruumis on mänguruumi vähem, aga saalilaval on ruumi rohkem ja saab kasutada lisavõimalusi, näiteks valgustust ja dekoratsioone.
Tekstikava esitamine ei ole päris sama mis näitlemine. Tuleb meenutada etlemise reegleid – luuletuse või proosakatkendi esitaja kasutab eelkõige oma hääletooni, pause ja intonatsiooni. Kui kava esitab mitu inimest, siis võivad nad laval liikuda, näiteks kohti vahetada, aga tantsida ja hüpata vahest mitte.
