Oled teada saanud, et rakk on kõige väiksem eluslooduse üksus, millel on olemas kõik elusorganismile omased tunnused. See tähendab, et kuigi meie oleme harjunud rääkima elusorganismis peituvatest miljonitest rakkudest, võib ka üks rakk olla täiesti iseseisev elusorganism.
- Kes on ainuraksed ja hulkraksed organismid?
- Milline on nende organismide omapära?
- Kes on kõige väiksemad organismid?
Ainuraksed organismid
Organisme rühmitatakse rakkude arvu põhjal.
Enamik meile palja silmaga nähtavaid elusorganisme on hulkraksed organismid. Ainuraksete vaatlemiseks aga silmadest ei piisa, vaja on mikroskoopi. Looduse süsteemi alumises osas asuvad ainuraksed organismid: arhed, bakterid ja algloomad. Nende ehitus on lihtne. Ainurakse keha koosneb ühestainsast rakust. Ainuraksete väliskuju võib olla erinev, kuid nende organellide funktsioonid on samad. Lihtsamate rakkudega ainuraksed on mõõtmetelt väiksemad kui keerukamate rakkudega ainuraksed. Siiski on ka siin erandeid, sest kõige suurem bakter on mitu korda pikem kui näiteks algloomade hulka kuuluv kingloom. Ainuraksed organismid paljunevad valdavalt pooldumise teel. Pooldumine on protsess, mille tulemusena saab ühest rakust kaks täpselt ühesugust tütarrakku.
Lihtsaimad ainuraksed on arhed ja bakterid.
Arhe ja bakteri rakus ei ole rakutuuma, vaid on üksnes rakutuuma piirkond, kus paikneb pärilikkusaine. Nende rakkude tsütoplasma ei ole liikuv.
Bakterid võivad kujult olla pulkjad, ümmargused, spiraalikujulised vm. Tihti on bakterite rakud varustatud viburitega, mida kasutatakse liikumisel. Mitmed bakterid eritavad elutegevuse tagajärjel ohtlikke mürkaineid toksiine, mis põhjustavad raskeid haigusi.
Arhed ja bakterid elavad väga tihti kolooniates, moodustades vahel üksteisega seotud ja üldilmelt hulkrakse organismiga sarnanevaid vorme. Näiteks võivad bakterid elada tihedas kogumis koos või pikkades üksteisega liitunud ahelates.
Algloomad on keerukamad ainuraksed.
Arenenumatel ainuraksetel – algloomadel – aga on rakutuum olemas, nende tsütoplasma on liikuv ning täidab raku koostisosade ühendaja rolli.
Algloomadel on sarnaselt bakteritega väga erinevaid kehakujusid. Mõned neist võivad soovi korral oma kehakuju muuta. Kindlat kehakuju ei ole näiteks amööbidel, sest nad suudavad liikuva tsütoplasma abil oma keha kuju muuta ning sel kombel ka edasi liikuda. Enamikul algloomadest on siiski kindel kehakuju. Mõnedel algloomadel on rakusisene mineraalainetest koosnev skelett. Sellise skeletiga on näiteks kiirelised.
Valdavalt on algloomad liikumisvõimelised. Amööb liigub keha väljasopistuste ehk kulendite abil, silmviburlane kasutab vibureid, kingloom kulgeb ripsmeid liigutades jne. Kinnitununa elavad vaid vähesed algloomad.
Amööb, kingloom, silmviburlane
Algloomad paljunevad pooldudes. Soodsates tingimustes võivad nad massiliselt paljunema hakata. Mitmed algloomad moodustavad omapäraseid kolooniaid.
Hulkraksed organismid
Hulkraksed organismid on kõrgemad organismid.
Seeni, taimi ja loomi, kes koosnevad paljudest rakkudest, nimetatakse hulkrakseteks organismideks. Hulkraksetel organismidel on ühesuguseid ülesandeid täitvad ning ühesuguse ehitusega rakud koondunud kudedeks. Inimese puhul on selliseks näiteks lihasrakkudest koosnev lihaskude, mille ülesandeks on eelkõige organismi liigutamine. Igasuguste tundmuste (temperatuur, puudutus, niiskus jne), maitse, lõhna jms eest vastutab närvirakkudest koosnev närvikude. Oluline on teada, et hulkrakse organismi rakkude arv ei olene ainult sellest, kas ta on suurem või väiksem. Mõnel juhul on väiksemates organismides isegi rohkem rakke kui suuremates. Erandina on ka hulkraksete organismide rühmades mõned liigid muutunud taas üherakulisteks. Sellised on näiteks seente hulka kuuluvad pärmseened ja osa taimede hulka kuuluvaid ainurakseid vetikaid.
Loomade tunnuseks on nende suur liikumisvõime ja toitumine teistest organismidest. Suurem osa loomi on pisikesed – putukad, ussid, teod. Tuntumad loomad on selgroogsed: kalad, linnud ja imetajad. Loomad paljunevad valdavalt sugulisel teel. Imetajad toidavad oma järglasi piimaga.
Pildil Šoti terjer
Taimi iseloomustab nende vähene liikuvus, sest nad peavad juurte abil pinnasest vett ja muid vajalikke aineid saama. Taimed paljunevad sugulisel teel, aga ka vegetatiivselt. Taimed on organismid, kes suudavad iseseisvalt toota orgaanilisi aineid. Rohelised taimed kasutavad selleks fotosünteesi. Taimede hulka kuuluvad üherakulised vetikad on samuti võimelised fotosünteesima.
Eraldiseisva riigi moodustavad seened. Seente hulka kuuluvad ka meile kõigile tuntud kübarseened. Enamik seente elust toimub suhteliselt varjatult seeneniitidena pinnases või taimedes. Inimene puutub kindlasti kokku hallitusseentega, millest osa võib olla inimese jaoks väga kahjulikud, osad aga ka kasulikud. Pisikesi üherakulisi pärmseeni kasutatakse pagaritööstuses taigna kergitajatena. Seened paljunevad valdavalt imepisikeste eostega. Üherakulised pärmseened aga punguvad. Pungumisel tekkinud uus rakk on emarakuga täiesti sarnane.
Oluline
- Organismid jaotatakse rakkude arvu põhjal ainurakseteks ja hulkrakseteks.
- Ainuraksed on arhed, bakterid ja algloomad, hulkraksed on seened, taimed ja loomad.
Küsimused
- Kirjelda, milliste tunnustega organismid kuuluvad ainuraksete ja millised hulkraksete organismide hulka. Too näiteid.
- Millised organismid on keerukamad, kas ainuraksed või hulkraksed? Miks?
- Kuidas ainuraksed paljunevad?
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ